E, 5.12.2022

Eesti fitness- ja spordiklubide pöördumine Kaja Kallasele: vajame toetust täna ja kohe

Postimees Sport
Eesti fitness- ja spordiklubide pöördumine Kaja Kallasele: vajame toetust täna ja kohe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Eesti spordiklubid on hädas.
Eesti spordiklubid on hädas. Foto: Sander Ilvest

Eesti fitness- ja spordiklubid esitasid peaministrile Kaja Kallasele avaliku pöördumise, et koroonaviirusest tekkinud raskustes abi saada. 

Avaldame kirja täispikkuses ja muutmata kujul:

Eesti fitness- ja spordiklubid on täna seisus, mis nõuab valitsuse kohest ja asjatundlikku tegutsemist.

Spordiklubid teenindavad väga suurt osa ühiskonnast, inimesi igas eluetapis – alates lastest kuni eakateni ning kannavad hoolt nii vaimse kui füüsilise tervise eest, on osa haiguste ennetusest ja tervise hoolekandest.

Alates Covid-19 pandeemia algusest oleme olnud suletud kokku 137 päeva ning ülejäänud perioodi opereerinud rangete piirangute tingimustes. Piirangud on vähendanud spordiklubide külastuste arvu sedavõrd, et igapäevaselt kiirenevas tempos süvenevast august aitab välja vaid valitsuse otsene toetus.

Näiteks Lätis on vastav meede kehtestatud ja seda mitmel korral – iga spordiklubi üüritava ruutmeetri eest maksti toetust 25 eurot, sarnaseid toetusi on eraldanud paljud riigid kogu kriisi jooksul ning sama meedet vajame ka meie. Täna ja kohe. See on möödapääsmatu ja hädavajalik, kuna fitness- ja spordiklubid on riigi olulised toetajad rahvatervise pikaajalisel edendamisel.

Eesti fitness- ja spordiklubid on Eesti terviseinfrastruktuuri väga oluline osa ning sektori kokkukukkumisel ei ole seda võimalik kiiresti taastada. Esimesed klubide sulgemised on juba toimunud, pankrotid ning koondamised tulemas. Treenerid ei saa jääda erialase tööta ning oodata, millal normaalne elu taastub. Kõik, mida on olnud võimalik optimeerida, on juba 1.5 aastat kestnud kriisi jooksul optimeeritud. Lisaks kehtestatud piirangutele ja niigi keerulisele olukorrale on tõusnud ka spordiklubide kommunaalkulud olulisel määral ning lähiajal pole probleemile samuti leevendust oodata.

Kui klubid sulgeme ja töötajad koondame, vahetavad inimesed suure tõenäosusega eriala ning ei pruugi enam kunagi naasta. Tänane toetus väldib Eesti tervisetaristu aastatepikkust kiratsemist ja lähikuudel kunstlikusse koomasse viimist. Halvema stsenaariumi korral hävib suur osa aastakümnetega tehtud terviseedendamise tööst.

Enne kriisi tegelesid oma tervisega fitness- ja spordiklubides umbes 200 000 inimest. Meie jaoks ei ole küsimus valitsuse hinnangul vajalikes piirangutes, vaid selles, et need piirangud sunnivad langetama otsuseid, mis lammutavad Eesti tervise infrastruktuuri üht võtmealustala. Koondama töötajaid ning sulgema klubisid.

Hetkel tegutsevad valdkonna ettevõtted kuni poole käibekaotusega, on tekkinud võlgnevused ja maksehäired ning ei ole võimalik maksta töötasusid – see ei ole kestlik perspektiiv. Eestis puuduvad riigipoolsed toetused, mis on kogu Euroopas täiesti erakordne.

Praktiliselt kogu finants- ja administratiivne koormus on Covid-19 piirangutega pandud eraettevõtjatele, mis on täiesti vale. Eelkõige seetõttu, et kriis puudutab osa majandussektoreid oluliselt valusamalt kui teisi ning neid ei ole võimalik kahju eest ilma solidaarsustoeta kuidagi kaitsta.

Täiesti valeks peame olukorda, kus valitsus on fitnessklubide käsitlemisel jätnud kõrvale rahva tervise ning tervisliku eluviisi tähtsuse koos selle tagamiseks vajalike võimalustega. Valitsus peab suutma teha vahet, millised on küllalt lihtsasti edasi lükatavad ja millised on kvaliteetseks eluks vajalikud möödapääsmatud tegevused ja harrastused.

Kindel on ka see, et fitnessklubid on keskmisest madalama riskiastmega Covid-19 leviku kohad, kuid liigitatakse pigem kõrgema riskiastme kategooriasse. Tunduvalt madalamat riski toetavad mitmed rahvusvahelised uurimused. Trenni lähevad reeglina terved ja end hästi tundvad inimesed. Trenni tehakse hajutatult ning keskmisest palju parema ventilatsiooni tingimustes kui seda on ventilatsioon kontorites, kauplustes või ühistranspordis.

Fitness on linnastunud ühiskonnas ja meie kliimat arvestades üks tõhusamaid viise säilitada regulaarne liikumisharrastus, riik ei tohi inimestelt seda võimalust võtta ei kriisi ajal ega selle järel – jättes klubid erakordselt raskel ajal toetuseta. Kokku vajavad Eesti fitness- ja spordiklubid kohe vähemalt 30 miljonit eurot toetust.

Meie ettepanekud:

Arvestades kehtivaid piiranguid toetada Eesti fitness- ja spordiklubisid 1. oktoobrist 2021 kuni 30. juunini 2022 või piirangute lõppemiseni 25 euroga spordiklubide reaalse üüripinna ruutmeetri kohta kuus. Toetuse maksmise aluseks tuleks võtta spordiklubide üldpind, mitte spordiregistris kajastatud pind, kuna viimane sisaldab vaid otsest sportimise ala ning moodustab tegelikest ruutmeetritest vaid ca 60 protsenti.

Alandada fitness- ja spordiklubide käibemaksu seniselt 20 protsendilt 9 protsendile, et leevendada kahju ning tagada tervisetaristu jätkusuutlikkus. Samasugune käibemaksu erisus tehti spordiklubidele Leedus 2021 aastal. Madalamad käibemaksumäärad fitness- ja spordiklubidele on standardiks paljudes riikides maailmas, näiteks Norras, Rootsis, Soomes ja Poolas.

Alustada kohe läbirääkimisi, kuidas spordiklubisid toetada.

Meie tegevus on viidud väga suurde kriisi. Spordiklubisid opereerivad ettevõtted, töötajad ning tervisespordiharrastajad loodavad riigi toetusele ning abile.

Lugupidamisega Eesti fitness- ja spordiklubide nimel

Tiina Otsa

Tiina Otsa, My Fitness AS, tegevjuht/juhatuse liige

Põõrdujate nimekirja osaline väljavõte Eesti fitness- ja spordiklubide ettevõtjate ümarlauast:

Andrus Murumets, 24-7fitnessklubi OÜ, juhatuse liige
Märten Tamla, Lasnamäe Spordikeskus OÜ, tegevjuht/ juhatuse liige
Kalle Kuusik, Spa Tours OÜ (Viimsi SPA Spordiklubi), juhatuse liige
Elvis Lillevälja, Tervise ja Spordi Edendamise Selts, juhatuse liige
Heiliki Teesalu, Arigato Spordiklubi MTÜ, juhatuse liige
Priit Meier, Crossfitest OÜ, juhatuse liige
Aivi Aunpuu, Power OÜ, juhatuse liige
Sven Idarand, Omaklubi Spordiklubi, juhatuse liige

Märksõnad
Tagasi üles