PM MEHHIKOS ⟩ Kohtunikuelu WTA-karussellil võimaldab maailma näha. Kas või toidulaua tagant

Julie Kjendlie WTA aastalõputurniiril õigust mõistmas. Foto: Rob Prange/AFP7 via ZUMA Press Wire/Scanpix

WTA aastalõputurniiri üks pukikohtunikke Julie Kjendlie oli kõigest 13-aastane, kui tal tuli esimest korda tennisemängus õigust mõista. Ei, tegemist pole mingi muinasjutulise meenutusega, sest nagu norralanna ise ütleb, oli tema joonekohtuniku debüüt «irooniliselt öeldes võrdlemisi kohutav». Kuid ta ei lasknud end sellest heidutada ning praeguseks on Kjendlie juba veerandsajandipikkuse staažiga arbiiter, kelle valvsa pilgu all selgitavad võitjaid maailma parimad valgepallurid.

Eemalt vaadates tundub tennisekohtuniku elu võrdlemisi glamuurne, sest karussellil tiireldes on võimalik külastada maailma eri paiku. See on mõistagi ameti positiivne külg, kuid kahtlemata on aastas 25–30 nädalat ringi reisimisel ka oma hind.

«Kõige keerulisem on ilmselgelt see, et kuna olen kodust nii palju eemal, siis igatsen oma peret ja sõpru. Olen praeguseks seda tööd tipptasemel teinud umbes 15 aastat. Seega olen niisuguse elustiiliga harjunud, kuid see ei muuda fakti, et kodust pikalt eemal olemine on ikkagi raske,» nendib norralanna, ent viib seejärel jutu kohe ameti positiivsele küljele.