KOLUMN ⟩ Saksamaa jalgpallilegend Philipp Lahm: Barcelona ideaali kehastajalt oodatakse hiilgeaegade taastamist

Legendaarne Xavi on FC Barcelonas tagasi, aga seekord treeneri, mitte mängijana. Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Xavi on tagasi. Tema peatreeneriks asumisega tahab jalgpalliklubi FC Barcelona naasta tippu.

Tänu tehnikale oli Xavi tipptasemel jalgpallur, kes mängis strateegiliselt ja pidas alati meeskonda indiviidist tähtsamaks. Ta toetas oma võistkonnakaaslasi ning leidis alati lahendusi. Tundus, et teda on võimatu pallist eemal hoida, isegi kui vastased olid ta piiramisrõngasse võtnud.

Xavi hiilgeajal oli Hispaania koondis sisuliselt alistamatu. Nad tulid järjest Euroopa, maailma ja Euroopa meistriks. 2008. ja 2012. aasta EMi finaalis andis ta väravasöödu tervelt neljale väravale.

Xavi käes on 2012. aasta EMi trofee. Foto: imago images / Camera 4/Scanpix

Sel ajal domineeris Xavi Barcelonaga ka Meistrite liigat. Nad võitsid kaks tiitlit ning jõudsid nelja aasta jooksul neli korda poolfinaali. «See oli parim võistkond, kellega kunagi kohtusime,» ütles Manchester Unitedi peatreener Sir Alex Ferguson hiljem 2011. aasta finaali kohta.

Keskväljal moodustas Xavi Andres Iniestaga ideaalse duo. Xavi oli metronoom, Iniesta palli edasiviija. Nad jaotasid tööd nagu Luka Modric ja Toni Kroos, kes aitas Madridi Realil tõusta Barcelona asemel klubijalgpalli etaloniks. Nagu Kroos, olid ka Xavi pikad söödud suurepärased.

Xavi sobis Barcelona filosoofiaga nagu rusikas silmaauku. Treener Pep Guardiola juhendamisel aitasid Xavi, Iniesta, Carles Puyol ja Lionel Messi – nad kõik olid toona maailma parimad jalgpallurid – anda edasi Guardiola ideaali, et kõik võivad teha kõike. Üheskoos tõsteti rünnaku ja kaitse vaheline tasakaal uuele tasemele. Gabariidid polnud määravad, ei rünnakul ega kaitses.

Oleksin tol hetkel võinud Barcelonaga liituda. Nende suurepäraste palluritega koos mängimine olnuks suurepärane. Vaatan sellele ajale tagasi pisarsilmi, aga ka naeratusega. Kuna olen Münchenist pärit, tahtsin väga võita oma koduklubi Müncheni Bayerniga Meistrite liiga. Ma poleks endale kunagi andestanud, kui ma poleks olnud 2013. aastal Wembley staadionil võetud triumfi juures. Muide, tol ajal oli Barcelona tervele maailmale eeskujuks ühes teises aspektis: nende särgil ilutses kõige suuremalt Unicefi logo.

Philipp Lahm (vasakul) ja Bastian Schweinsteiger 2013. aasta Meistrite liiga trofeega. Foto: imago images/Schwörer Pressefoto/Scanpix

Aga ajad on muutunud. Mängijad on tulemustele mõeldes veelgi määravamad. Viimati võitis Barcelona Meistrite liiga 2015. aastal ning pärast seda pole finaali jõutud. Klubi meenutatakse suurte allajäämiste õttu: 2:8 Bayernile, 0:4 Liverpoolile, 0:3 AS Romale, 1:4 Pariisi Saint-Germainile (PSG) ja hiljuti 0:3 Lissaboni Benficale. See on Barcelona stiili, mis nõuab parimat tehnikat ja intelligentsust kõigilt, aga kus füüsiline jõud pole prioriteet, varjukülg ning maksab mõnikord valusalt kätte.

Barcelona stiili, kus pallivaldamise protsent on 70 ja rohkemgi, kohal hõljuvad küsimärgid. Juba 2010. ja 2012. aastal barrikadeerisid vastavalt Milano Inter ja Londoni Chelsea oma väravat ning suutsid Barcelona Meistrite liiga poolfinaalis konkurentsist lülitada. Tänaseks on kõigil selge, kuidas sellise stiili vastu kaitsta. Pallivaldajaid aitaksid elemendid, mis vajavad füüsilist jõudu: näiteks standardolukorrad ja vasturünnakud.

Jalgpall on muutunud kiiremaks, robustsemaks ja füüsilisemaks. Isegi Guardiola on Manchester Citys oma käekirja muutnud ning lubab mängida kaitsvamalt. Praegused staarid, näiteks Trent Alexander-Arnold, Paul Pogba, Vinicius Junior, Alphonso Davies ja Erling Haaland, on kõik atleedid, kes meenutavad rohkem Usain Bolti kui 170 cm pikkust kleenukest Xavit.

Ja Messi mängib PSGs. Jalgpallis on ka uued majanduslikud jõud. 2011. aastal olid Barcelona ja Madridi Real kõige suurema käibega klubid maailmas. Täna on Euroopas umbes kümme klubi, mille käive on ligikaudu pool miljardit eurot. Paljud tiimid on väga rikaste omanike käes.

Nüüd palgatakse ka peatreenereid nagu staarmängijaid ning juhendajatele aja andmine on erand. Barcelonas pidasid mõlemad Xavi eelkäijad kahe peale kokku vastu vähem kui kaks aastat. Enamik tipptreeneritest vahetavad iga kahe-kolme hooaja tagant tööd. Nende jaoks on olulisem luua hea atmosfäär ja olla staarmängijate poolt aktsepteeritud.

Zinedine Zidane, kes võitis Realiga kolm korda järjest Meistrite liiga, on enda kohta öelnud: «Taktikaliselt pole ma parim treener.» Ta vedas oma võistkonda auraga. Sellest on nüüd saanud määrav faktor, asendades pikalt küpsenud jalgpallifilosoofia juurutamist.

Xavil on vajalik karisma olemas. Vähesed on kehastanud FC Barcelona ideaali nõnda hästi kui tema. Nüüd oodatakse, et ta suudab hiilgeajad taastada, kuid olud on teised. Tal saab olema raske.

Xavier Hernandez Creus

• Sündinud 25.01.1980
• Esindas Barcelonat 505 liigamängus
• Hispaania koondises 82 kohtumist ja kaheksa väravat
• Kaheksakordne Hispaania meister
• Neljakordne Meistrite liiga tšempion
• Kahekordne Euroopa meister
• Maailmameister

113 korda Saksamaad esindanud, MMi võitnud ja Müncheni Bayerniga nii Saksamaa kui ka Meistrite liiga tšempioniks tulnud endise jalgpalluri Philipp Lahmi kolumn hakkab Postimehes ilmuma regulaarselt. See ilmub koostöös Saksamaa veebiportaali Zeit Online'i ajakirjaniku Oliver Fritschiga. See sama kolumn ilmub mitmes Euroopa riigis.