«Juba 2019. aastal, kui me naistele kontinentaalkarika etappi korraldasime, saime positiivset vastukaja. Toona võistelnud naised olid väga rahul juba seetõttu, et nad nägid meestega samal trassil võisteldes, kuidas näeb välja üks MK-etapp. Tol hetkel oli naiste kahevõistlus veel lapsekingades, pidime kõigepealt aste astme haaval üles liikuma. Kuna meil oli tõesti huvi MK-etappi korraldada, pani see meid ka rahvusvahelise suusaliidu (FIS) silmades paremasse valgusesse. Kahjuks ei saanud me esimese naiste MK-etapi korraldaja au endale, kuid meil on võimalus nüüd siiski näidata, kuidas võistlusi hästi korraldada,» sõnas Tahk.
Võistluste juhataja sõnul pole kahe MK-etapi samaaegne toimumine väga keeruline. «Teleaja suhtes on karmimad nõudmised – kui eelmine kord tegime seda vaid Eesti jaoks, siis nüüd on vaja arvestada rahvusvahelise telepildiga. Suures plaanis soovime iga Eestis toimuva võistluse korraldada maailmatasemel,» ütles Tahk.
Kahevõistluse näol on tegu ainsa olümpiaalaga, kus osalevad ainult mehed. Aga see ei jää niimoodi loodetavasti igavesti. Tänavu toimub naistele 10 MK-etappi ja 10 kontinentaalkarika etappi, järgmisel aastal on naiste kahevõistlus kavas ka Planicas peetaval põhja suusaalade MMil. FISil on plaan lülitada uus ala ka 2026. aasta olümpiamängude kavva, kuid selleks peab olema võistlusel ka teatav konkurents – vähemalt 30 täiskasvanud sportlast.
Otepääle tulevad tänase seisuga 11 riigi naiskahevõistlejad. Tahki sõnul on ainuüksi viimase aastaga võistlejaid palju rohkem juurde tulnud ning seda just seetõttu, et võistluskava on palju tihedam.