Otepää MK-etapi võistluste juhataja: soovime Eestis toimuvaid võistlusi korraldada maailmatasemel

Karl-Joosep Küngas
Copy
2019. aasta kahevõistluse MK-etapi avamine Otepääl.
2019. aasta kahevõistluse MK-etapi avamine Otepääl. Foto: Tairo Lutter

2020. aastal võitles Otepää ajaloolise sündmuse nimel – kahevõistluse MK-etapi korraldajad soovisid talvepealinna tuua lisaks meeste MK-etapile ka naiste osavõistluse. Raske südamega võeti koroonaviiruse tõttu vastu võistluste ärajäämist kuulutav otsus, ajalooline esimene naiste kahevõistluse MK-etapp toimus Austrias Ramsaus ning eestlased jäid uut talve ootama. 10.–12. detsembril toimuva Otepää MK-etapi võistluste juhataja Suzanne Tahki sõnul pole tänavu muretsemiseks põhjust – naised ja mehed saavad mõlemad stardijoonele.

«Juba 2019. aastal, kui me naistele kontinentaalkarika etappi korraldasime, saime positiivset vastukaja. Toona võistelnud naised olid väga rahul juba seetõttu, et nad nägid meestega samal trassil võisteldes, kuidas näeb välja üks MK-etapp. Tol hetkel oli naiste kahevõistlus veel lapsekingades, pidime kõigepealt aste astme haaval üles liikuma. Kuna meil oli tõesti huvi MK-etappi korraldada, pani see meid ka rahvusvahelise suusaliidu (FIS) silmades paremasse valgusesse. Kahjuks ei saanud me esimese naiste MK-etapi korraldaja au endale, kuid meil on võimalus nüüd siiski näidata, kuidas võistlusi hästi korraldada,» sõnas Tahk.

Võistluste juhataja sõnul pole kahe MK-etapi samaaegne toimumine väga keeruline. «Teleaja suhtes on karmimad nõudmised – kui eelmine kord tegime seda vaid Eesti jaoks, siis nüüd on vaja arvestada rahvusvahelise telepildiga. Suures plaanis soovime iga Eestis toimuva võistluse korraldada maailmatasemel,» ütles Tahk.

Kahevõistluse näol on tegu ainsa olümpiaalaga, kus osalevad ainult mehed. Aga see ei jää niimoodi loodetavasti igavesti. Tänavu toimub naistele 10 MK-etappi ja 10 kontinentaalkarika etappi, järgmisel aastal on naiste kahevõistlus kavas ka Planicas peetaval põhja suusaalade MMil. FISil on plaan lülitada uus ala ka 2026. aasta olümpiamängude kavva, kuid selleks peab olema võistlusel ka teatav konkurents – vähemalt 30 täiskasvanud sportlast.

Otepääle tulevad tänase seisuga 11 riigi naiskahevõistlejad. Tahki sõnul on ainuüksi viimase aastaga võistlejaid palju rohkem juurde tulnud ning seda just seetõttu, et võistluskava on palju tihedam.

«Viimase aastaga on naiste tase märgatavalt tõusnud. Ma näen, et võistlejaid tuleb iga aastaga aina rohkem juurde, ilmselt ka seetõttu, et paljudes riikides on see kättesaadavam. Ala kasvu juures on kõige lahedam, et need tüdrukud, kes FIS noortesarjas alustasid, olid ühevanused ning nad arenesid kõik koos. Paratamatult võttis naiste kahevõistluse MK-sarja jõudmine aega ning mõnedki vahetasid kas ala või lõpetasid üldse sportlaskarjääri. Kahju, et praegu ühtegi Eesti neiut MK-sarjas kaasa ei tee, kuid lootus selleks püsib – päris mitmed tüdrukud võistlevad noortesarjas. Siiski on Otepääl stardis väga palju vingeid noori naisi välismaalt. Kuna see on nii eriline spordiala, siis ei oska isegi ennustada, kes võiks olla heas hoos. Seda põnevam on võistlust jälgida!» sõnas Tahk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles