1932. aasta Los Angelese olümpia eel puhkes Eestis lärmakas vaidlus selle üle, kas ja keda tasub üldse ookeani taha, sinna kusagil 9000 km kaugusel toimuvatele mängudele läkitada? Et raha oli spordijuhtidel üleilmse majanduskriisi tingimustes kasutada pigem napilt, siis tõmmatigi ilmotsatuid kulutusi peljates suuremale olümpiasõidule lõpuks pidurit ning saadeti võistlustulle üksnes niigi püsivalt USA-s viibinud sportlased.
KUULSUSTE HALL ⟩ Eestlasest olümpiavõitja, kes edestas kulda hankides konservatooriumiharidusega viiulikunstnikut
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 35.
Sel moel kustutati juba eos õige mitu Eesti medalilootust, ent mitte kõik – sest sinimustvalget lippu kandis 30. juulil kuulsal Los Angelese Memorial Coliseumi staadionil peetud avatseremoonial ju ei keegi muu kui Osvald Käpp, valitsev olümpiavõitja vabamaadluses!
Tõsi, tegelikult meie kaheliikmeline olümpiakoondis, kuhu kuulus peale Käpa kergejõustiklane Alfred Maasik, Los Angeleses medaliteni siiski ei jõudnud. Parimaks tulemuseks jäi Kreeka-Rooma maadluses Käpa saavutatud neljas koht.
Osvald Käpp (17. veebruar 1905 – 22. detsember 1995)
- OM-kuld vabamaadluses (Amsterdam 1928)
- EM-hõbe Kreeka-Rooma maadluses (1926)
- EM-pronks Kreeka-Rooma maadluses (1927)
- Mitmekordne Eesti ja Põhja-Ameerika maadlusmeister
Kuid seegi oli korralik resultaat ja nõnda võis Käpp nüüd usutavasti oma suurvõistluste karjäärile rahuloluga tagasi vaadata. Sest ei alanud tema sporditegevus ju sugugi maadlusest, tõtt-öelda oli Tallinnas sirgunud noormees kehakarastusega alustanud hoopis ajaloolisel Tiigiveski spordiplatsil palli taga ajades ja võimlejana Noorte Meeste Kristlikus Ühingus. Jõumeeste kunstini jõudis ta alles vanuse lisandudes, harrastades siis, nagu sellal ikka kombeks, ühtmoodi tulemuslikult nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadlust.
Mitmekordne olümpialane
Olümpiadebüüdi Eesti koondislasena tegi Käpp 1924. aastal Pariisis, olles selleks ajaks maadlusega tõsiselt tegelenud napilt aastajagu päevi. Nii ei lastudki end kodumaal häirida sellest, et noor mees jäi Eiffeli torni jalamil veel medalitest kaugele. See esimene olümpiamatk oligi mõeldud kogemuste omandamise reisina ja just toonastelt maadlusässadelt, eriti sealsamas Pariisis olümpiavõitjaks tulnud Eduard Pütsepalt õppimine panigi õigupoolest aluse nobeda ja ründava stiiliga Käpa tulevasele tõusuteele. Juba õige pea, aastail 1926–1927, tulid talle esimesed tiitlivõistluste medalid, vastavalt EM-võistluste hõbe ja pronks Kreeka-Rooma maadluses.
Eesti Spordi Kuulsuste Hallist
Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Enda olulisima võidu – olümpiakulla – pälvis Käpp 1928. aasta Amsterdami mängudel vabamaadluse kergekaalus. Plaanides selles eestlaste jaoks ikka pigem kõrvalalaks jäänud vabamas maadlusviisis startida esialgu rohkem soojendusena, et näidata parimat hoogu hiljem Kreeka-Rooma turniiril, alistas meie mees nüüd eneselegi üllatuslikult ühe konkurendi teise järel ning oli omavahelises matšis üle ka Pariisi publiku toetust nautinud eeldatavast soosikust, prantslasest Charles Pacôme’ist. Sedasi kuuluski kuldmedal Käpale, vahva prantslane, konservatooriumiharidusega viiulikunstnik Pacôme pidi aga oma tundi ootama veel neli aastat, kuni temagi Los Angeleses lõpuks samas kaalus olümpiavõitjaks krooniti...
1928. aasta Amsterdami OM vabamaadluse kergekaal (30. juuli – 1. august)
1. Osvald Käpp (Eesti)
2. Charles Pacôme (Prantsusmaa)
3. Eino Leino (Soome)
Võimalusi vastse olümpiavõitja tegemistele vahetult kaasa elada ei jagunud kodustele toetajatele siiski enam kauaks, sest 1929. aastal siirdus Käpp lahedamate olude otsingul elama ja töötama Ameerika Ühendriikidesse, vastu uutele spordi- ja karjäärivalikutele. Selle väljakutse võttis ta ette mõnede varem Ameerikasse kolinud kaasmaalaste innustusel – ja USAs tema elu muuhulgas näiteks pagariametit pidades hiljem mööduski. Muidugi, maadlusmatil esindas olümpiavõitja küll jätkuvalt sünnimaad, osaledes, nagu eespool mainitud, Los Angelese olümpiamängudel ning tõustes lisaks mitut puhku Põhja-Ameerika meistriks.
Lisalugemist
- Tiit Lääne (koostaja) «Osvald Käpp» (Tallinn 2008)
- Tiit Karuks «101 Eesti spordilugu» (Tallinn 2011)