Eesti kohtuniku meenutus rajust korvpallimängust: me läksime kilpide all riietusruumi

Belgradi korvpallifännid. Foto on illustratiivne. Foto: Tilo Wiedensohler/imago/Scanpix

Ligi 10 aastat Euroliigas kohtunikuna töötanud Aare Halliko rääkis Betsafe’i podcastis Kalev Kruusile korvpallikultuuri ja –reeglite muutumisest, Jasikevičiusele tehnilise vea määramisest ja Euroliiga ning FIBA konfliktidest. Kuigi tal on kõik omadused olemaks väga hea kohtunik, siis teatud põhjustel Halliko enda arvates tippu ei pürgi.

Kui Halliko sai 2012. aastal teada, et teda ootab ees esimene Euroliiga mängu vilistamine, siis valdas teda väga eriline tunne. «Kuigi selleks hetkeks oli mul taskus 13 aastat rahvusvahelist kogemust ja kaks naiste EM finaali, siis Euroliiga esimene mäng on ikka teisiti. Kui täna lähen mängule, siis sama tunde tekkimiseks peaks kaks tippsatsi omavahel mängima,» ütles Eesti edukaim korvpallikohtunik Halliko.

Korvpallikohtunik Aare Halliko. FOTO: Foto: Erakogu

Ta kuuleb kohtunikuna saalis enda töö peale enamasti aplausi siis, kui kodumeeskond võidab. «Mõned fännid viskavad viis ja olen ka autogramme andnud. Žalgirises on selline härrasmees, kes on alati enne rahvusvahelist mängu kohtunike hotellis kohal ja võtab kuupäevaliselt vihikusse kõigi autogrammid. Tal on see olnud juba mitukümmend aastat.»

Kuna korvpallifännid on emotsionaalsed, siis viimase keerulise näitena tõi Halliko mõned nädalad tagasi Belgradis vilistatud mängu. «Kümme tuhat pealtvaatajat kõik laulavad ja karjuvad ja vahel ei kuule viletki. Seal me läksime kilpide all riietusruumi. Et olla valmis ja mitte pärast klubi trahvida, siis on parem kui kohtunikel on turva peal,» ütles ta. Väljakult lahkumisel kohtunikud tema sõnul väga fännidega kokku ei puutu, sest mängujärgsed protseduurid võtavad omajagu aega.

Ühele lähiaja enim räägitud hetkele ehk Žalgirise areenil Jasikevičiusele tehnilise vea määramisele eelnes Halliko sõnul pikk sündmuste jada. «Ta reageeris mu kõrval ühe otsuse peale, aga ma ainult kuulsin seda. Vanemkohtunik tuli üle väljaku ja tegi talle hoiatuse – see on mulle nii-öelda kollane kaart. Aga kuna ma olukorda ei näinud, siis ei osanud ka reageerida. Kui sama uuesti tekkis, siis ma ei saanud lubada enam teisel kohtunikul tegutseda,» selgitas Halliko oma otsuse tagamaid.

Kümne aasta jooksul ei ole Halliko enda arvates platsil väga suuri vigu teinud. «Kuna mind pole selle aja jooksul mängudelt maha võetud, siis ilmselt pole ma ühtegi suurt viga teinud. Kindlasti on aga asju, mida oleks saanud lahendada teisiti,» sõnas ta. Halliko arvab, et tal on kõik omadused olemaks väga hea kohtunik, aga tippude tipust jääb midagi siiski puudu. «Võib-olla on see enesekindlus? Kõik kohtunikud eksivad, aga see, milliseid eksimusi teha, milline on suhtlusoskus ja kas oskad ennast maksma panna. Minu nõrkus on ilmselt, et olen liiga hea inimene,» põhjendas kohtunik.

Kui Kruusi sõnul käivad jutud, et Halliko on üks parimaid reeglite tundjaid, siis mees ise sellele alla ei kirjutaks. «Eestis võin olla topis, Euroopas samamoodi, aga on ka neid vendi, kes võivad reegliraamatu peast ette lugeda. Ma arvan, et tean kõiki reegleid, aga kui keegi paneks mind ekstreemolukorda, siis pean tõsiselt mõtlema,» ütles ta.

Kui Halliko kohtunikuametit alustas, siis muudeti reegleid iga nelja aasta tagant, praegu on 80-90 lehekülge reegleid ja veel rohkem nende tõlgendusi. «See on absurd – reeglid on olemas, aga kaks korda paksema raamatuga peab neid lahti kirjeldama. Ja kui tuleb mitu korda aastas muudatusi, siis läheb keeruliseks järje hoidmisega.»

Meediast on läbi käinud jutud FIBA ja Euroliiga leppimisest, kuid Halliko sõnul seda kohtunike poole pealt kuulda ei ole. «Suur sõda ongi ainult kohtunike vahel, sest teisi ei karistata. FIBA võistlusel Euroliiga vilistajat ei näe. Ma ei taha ka teisi kohtunikke halvustada, sest nad teevad selles olukorras oma tööd nii hästi kui oskavad,» kommenteeris Halliko Euroopa tippkohtunike puudumist suurturniiridelt.

Kuidas Aare Halliko üldse kohtunikutöö juurde jõudis? «80ndate lõpus, 90ndate alguses paluti abi ja hea inimesena läksin. Tolle ajastu märk oli, et avalikkus keskendus rohkem kohtunike tööle ja agressiivsem stiil oli tollal kultuuri osa. Ülevalt on nüüd paika pandud, et keskendutakse rohkem mängimisele ja kui kultuur muutub väljakul, siis muutub see ka saalis,» ütles Halliko. Siiski kinnitas ta, et liiga steriilseks reeglitega ei minda – korvpall on emotsioonide mäng ja tahetakse anda fännidele positiivset kogemust.