Võimatu missioon? Oh ei, Kullamäe säras, nagu poleks paarikuist pausi olnud

Eesti koondislased rõõmustavad pärast Saksamaa alistamist. Esiplaanil Kristian Kullamäe, tema taga Kaspar Treier, taamal Henri Drell. Foto: fiba.basketball

Eesti meeste korvpallikoondise kohal rippus enne MM-valiksarja algust rohkem küsimärke kui vastuseid. Selgeks probleemiks oli vähene mängupraktika koduklubides. Nürnbergis peetud kohtumine Saksamaaga kujunes mõlemapoolselt krobeliseks, kus eestlased tõmbasid lõpus tahtejõuga pikema kõrre ja võitsid 69:66.

Heitlus oli algusest lõpuni tasavägine, kumbki pool ei pääsenud pikalt juhtima. Kolmandal veerandajal hästi tabanud (selle perioodiga visati 25 punkti) Eesti pääses ette 55:49, kuid jäi siis rohkem kui viieks minutiks kuivale ja leidis end 55:61 kaotusseisust. Järgnenud kuue minutiga suutis Saksamaa omakorda visata ainult kolm punkti. Eesti alustas 35 sekundit enne lõppu seisul 64:64 tähtsat rünnakut, mis kujuneski otsustavaks. Siim-Sander Vene mängis end viskele ja tabas, sakslaste vasturünnak luhtus ja Eesti hoidis vabavisete abil edu.

Ilu oli mängus tõepoolest vähe, musta tööd ja võitlust aga palju. Eesti suutis mängu enda kasuks kallutada vaatamata 20 pallikaotusele (Saksamaa tegi neid 12). Lauas rabasime, kuidas suutsime, aga jäime ikka alla. Võitlus otsustas, hoidsime Saksamaa visketabavuse vähem kui 34 protsendi peal (22/65). Kuidagi ei saa alahinnata treenerite poolt püsti pandud kaitsetaktikat. No ja see muidugi ka, et ise tabasime 19 kolmesest 11.