Suusahüppelegend: kombinesooniga manipuleerimine annab dopingust mitu korda suurema efekti

Janne Ahonen lõpetas pärast 2018. aasta Pyeongchangi olümpiat lõplikult karjääri. Foto: KAI PFAFFENBACH/REUTERS/Scanpix

Suusahüpetes on võistluskombinesooniga piiride kompamise osas juttu olnud aastaid. Meie jaoks kerkis teema taas tulisemalt päevakorda eelmisel nädalal, mil Kristjan Ilves jäi kahevõistluse Ruka MK-etapil ühelt võistluselt eemale.

Laias laastus on valem lihtne: mida laiem kombe, eelkõige jalgevahelt, seda paremini sportlane tuule alla saab ja kaugemale lendab. Kohtunikud küll kontrollivad varustust, aga alati jääb teatud ruum tõlgendusteks.

Rukal sai eelvõistlustel (PCR) Ilves nõuetele mittevastava kombinesooni tõttu disklahvi. Kuna pühapäeval jäeti hüppevoor pooleli, ei pääsenudki ta suusarajale. Sama probleemi tõttu võeti päev varem kvalifikatsioonis maha ala valitseja Jarl-Magnus Riiber. 

Varasematel aastatel on nii suusahüpetes kui ka kahevõistluse olnud näha, et suuri koondisi pigem hoitakse. Rukal paistis aga, et Rahvusvaheline suusaliit (FIS) proovib olümpiahooajal rohkem reegleid järgida. 

«See, kui kombe on suur, annab lihtsalt sellise kandepinna, ning tähendab ebavõrdseid tingimusi. Kui me kõik kasutaksime sarnases suurusi kombesid, mis vähemasti silmale oleks sarnased, siis tingimused oleksid võrdsemad. Usun, et kahevõistluse korraldajad on väga õigel teel,» märkis endine kahevõistleja Kaarel Nurmsalu.

Nüüd võttis samal teemal sõna ka Soome suusahüppelegend, endine kahevõistluse treener Janne Ahonen. «Mõne sportlase kostüümis kasutatakse rohkem liimi, teist kuumutatakse, kolmandas kasutatakse värvipigmente,» loetles viiekordne maailmameister ja olümpiahõbe YLE-le manipuleerimise võimalusi. 

«Kui võrrelda täiesti reeglitepärast kombet viimsele timmituga, võib suurel mäel hüppe pikkus erineda vabalt 15-20 meetrit. Ruka [HS142] näitel võib see olla isegi üle 20 meetri. Lennumägedel kasvab vahe veelgi.»

44-aastase Ahoneni sõnutsi maksab hüppekombe umbes 400 eurot. Lisaks sellele, et suurematel koondistel on rohkem vahendeid, et võistlusvormi hoolikamalt õmmelda ja muud moodi timmida, jagub neil ka rohkem sportlasi. Seega saadakse mõne mehe põrumisega riskida, ühe-kahe-liikmelistel tiimidel see võimalus põhimõtteliselt puudub. 

«Pole olemas ühtegi dopinguainet, mis tekitas ligilähedastki efekti määrustevastasele hüppekombele. Dopingu tarvitamise eest antakse kaheaastane võistluskeeld, samas kui kostüümiga manipuleerimise eest jääd ilma vaid ühe võistluste punktidest. Kombinesoonist saadav võimalik kasu on mistahes dopingust kordades suurem,» resümeeris Ahonen.