Levadia kapten Lepistu: loodetavasti hakatakse pärast seda tiitlit meid rohkem austama

Levadia kapten Brent Lepistu EJLi presidendilt Aivar Pohlakult karikat vastu võtmas. Foto: Mihkel Maripuu

Aastatel 2015 ja 2017 Tallinna FC Floraga Eesti meistriks kroonitud keskväljamees Brent Lepistu sai täna kaela kolmanda Premium liiga võitjamedali, kuid seda juba Tallinna FCI Levadia kaptenina. 

Kuna Lepistu puhul oli Tallinna derbi ajalooline taust ehk veelgi suurem kui paljude teiste puhul, siis oli tänane tiitlivõit tema jaoks erakordselt magus. «See tiitel Flora meeskonna vastu, keda peetakse praegu Eesti ajaloo üheks paremaks meeskonnaks, on väga-väga oluline. Oluline ka [Levadia] meeskonnale, kes kahjuks ei saa sellist austust nagu vääriks,» viitas Lepistu mängujärgses intervjuus sellele, justkui eelistaksid meedia ja avalikkus konkurente Levadiale. 

«Viimase kümnendiga on Levadiale jäänud külge mingi narratiiv ja iganenud energia, mida inimesed tunnevad selle meeskonna vastu. Kahjuks ka peavoolu meedia hype'ib (toetab - toim.) rohkem Flora ja Paidet. See meeskond ei saa sellist austust nagu vääriks ja millegi pärast on see asi olnud alati kallutatud, aga loodan, et selle tiitliga hakkame seda narratiivi muutma,» jätkas poolkaitsja.

Viimastel nädalatel on just Lepistu meeskonna kaptenina olnud Levadia sütikuks ning olnud meeskonna tõeliseks hingeks. Kust ta ise seda energiat võtab? «See tuleb natukene sügavamalt kui mõnel teisel võib-olla. Eks siin on palju ajalugu ja tahtmist taga. Inimesed ei usu minusse väga tihti, aga nagu ajalugu on näidanud, siis suudan neid ümber veenda,» jätkas mängumees, kes võttis võttis pärast mängu õnnitlusi vastu ka eelmiselt ülemuselt, Flora presidendilt Pelle Pohlakult.

Arvestades Lepistu ja Flora vahelist ajalugu, ei pruukinud see olla just kõige siiram käepigistus, kuid poolkaitsjat see ei huvitanud. «Võib-olla oli see formaalne, aga mind ei huvita see. Kui inimene surub minu kätt ja soovib õnne, siis ma võtan selle vastu,» ei hakanud ta vana asja üles kaevama.

Küll otsustasid talle labida visata ajakirjanikud, kes uurisid seejärel, kas nüüd, pärast Eesti meistriks tulemist, võiks Levadia meestele avaneda viimaks ka Eesti koondise uksed? 

«Ütleme nii, et selleks, et seda vundamenti katki teha ja neid uksi lahti teha siis... jumal teab, mida see meeskond [selleks tegema] peab. Võib-olla peame Meistrite liiga võitma, et siin hakatakse mingeid mehi väärtustama,» heitiski Lepistu koondise juhtfiguuride suunas kinda.

Tänase võiduga lõpetas Levadia kuueaastase ootuse, kuid Lepistu kinnitas, et nüüd tuleb, pärast tähistamist, hakata tööle selle nimel, et järgmine aasta tiitli kaitsta. 

«Minul olid juba selle aasta alguses järgmiseks kaheks aastaks eesmärgid paika pandud. See aasta võita tiitel ja järgmine aasta, tulles meistrina uuele hooajale vastu, kaitsta tiitlit,» viitas Lepistu klubi järgmistele eesmärkidele. «Nagu teame, siis üks asi on meistriks tulla, aga et [tiitlit ka] kaitsta, see nõuab järgmist tahet ja sisu. Kindlasti on meie eesmärk kaitsta tiitlit ja Euroopas tegusid teha. Sel hooajal polnud meil kollektiivset energiat, et [eurosarjas] teisest ringist edasi minema, aga see enesekindlus kasvabki aastatega. See aasta polnud me selleks veel valmis, aga tiitliks olime. Järgmine aasta oleme valmis ka Euroopaks.»

Selles viimases väites oli Lepistu sealjuures erakordselt kindel, sest selline maruline hooaja lõpp ainult kasvatas tema sõnul Levadia kollektiivset enesekindlust. «Uskuge mind, see tähendab sellele meeskonnale väga palju. Olen tiimi üle väga uhke,» sõnas Lepistu, kelle valmistas rõõmu ka see, et meeskond ei lasknud pärast hooaja raskeid hetki pead norgu, vaid võitles võidukalt lõpuni. 

«Need [rasked hetked] olid mängud Paide ja Floraga, aga me näitasime sisu ja iga kord kui meil raskeks läks, tulime tagasi. Arvan, et see ütleb ühte-teist meie hinge ja häälestatuse kohta,» sõnas Lepistu lõpetuseks.