P, 25.09.2022

KUULSUSTE HALL ⟩ Kui maailma parim kiiruisutaja oli eestlane

Kalle Voolaid
, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur
Kui maailma parim kiiruisutaja oli eestlane
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ants Antson Innsbrucki olümpiajääl (1964).
Ants Antson Innsbrucki olümpiajääl (1964). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

19. jaanuaril 1964 tegi üks eesti mees suuri tegusid Oslos Norra kuninga silme ees. Nimelt toimusid sealsel Bisletti staadionil järjekordsed EM-võistlused kiiruisutamise mitmevõistluses, kus lõi kaasa ka eestlane Ants Antson – ja ta tegi seda hästi. Laskmata end heidutada kiiruisutajate legendaarses pühapaigas pulbitsenud absoluutsest tippkonkurentsist, esitas heas vormis Antson Bislettil võimsa jõudemonstratsiooni, misjärel krooniti ta kuninglike ovatsioonide saatel lõpuks koguni Euroopa meistriks.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. See lugu on järjekorras 37.

Seda võitu oli Kopli poolsaare poiss kaua oodanud. Pikki aastaid oli Ants Antson keerukaid koduseid treenimisvõimalusi trotsides harjutanud sihiga pääseda kiiruisutajana NSV Liidu koondisse ja nüüd, sinna mahtununa, oli viimaks selge, et võetud oli õige suund. Rasked treeningud olid end ära tasunud.

Ühtlasi veenis see Euroopa meistritiitel viimaseidki kahtlejaid, et Antsoni koht oli ikkagi uisujääl, mitte näiteks kergejõustikustaadionil – olgugi, et nooruses edukalt erinevaid spordialasid proovinud Antson oli muuhulgas medaleid võitnud Eesti kergejõustikumeistrivõistlustelt 3000 meetri takistusjooksus.

Ants Antson oli ka lootustandev jooksja. Siin fotol heitleb ta Bernhard Ommukiga (vasakul) 3000 m takistusjooksu distantsil maavõistlusel Läti juunioride vastu (1960).
Ants Antson oli ka lootustandev jooksja. Siin fotol heitleb ta Bernhard Ommukiga (vasakul) 3000 m takistusjooksu distantsil maavõistlusel Läti juunioride vastu (1960). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Ants Antson (11. november 1938 – 31. oktoober 2015)

  • OM-kuld 1500 m kiiruisutamises (Innsbruck 1964)
  • OM 5. koht 10 000 m kiiruisutamises (Innsbruck 1964)
  • EM-kuld kiiruisutamise mitmevõistluses (1964)
  • Mitmekordne NSV Liidu meister kiiruisutamises
  • Maailmarekord 3000 m kiiruisutamises (1964)
  • Eesti aasta sportlane (1964)
  • Oscar Mathiseni auhind aasta parimale kiiruisutajale maailmas (1964)

Innsbruck 1964

Kuid siin see lugu veel ei lõppenud, sest ees ootasid ju olümpiamängud, mis leidsid sedakorda aset Austria linnas Innsbruckis. Ja kui hooaja hakul ei olnudki meie mees ehk nende kõige tõsisemate olümpiakandidaatide sekka kuulunud, siis Bislettilt saadud tõusuhoog tegi talle nüüd lahti sellegi ukse ning kergitas Antsoni vastse Euroopa meistrina kohemaid medalisoosikute sekka.

Eesti spordi kuulsuste hallist

Eesti spordi kuulsuste hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti spordi lugu» ning tellida erinevaid haridusprogramme.

Ants Antson Innsbrucki olümpiakülas (1964).
Ants Antson Innsbrucki olümpiakülas (1964). Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

See sundis koduseid poolehoidjaid lootusrikkalt Austria suunas vaatama. Eestis puhkes olümpiapäevil tõeline uisuvaimustus, mis saavutas kulminatsiooni 6. veebruaril, mil Antson oma põhidistantsil 1500 meetris lõpuks starti asus.

Spordilehe kirjasaatja teateil olevat elu Eestis selle otsustava võistlusülekande alguses lausa hanguma kippunud – kauplustes olevat näiteks katkenud müügitegevus ning Estonia teatris olevat peatatud isegi «Minu veetleva leedi» proov, et kõik soovijad saaksid oma mehe suursõidule ikka korralikult kaasa elada...

Ja Antson tegigi, mida suutis. Ei saanud talle ohtlikuks ei rõske ilm ega keerutav tuul (jah, kiiruisutamisvõistlusi korraldati toona veel vabas õhus!) – meie mehe väljasõidetud aeg 2.10,3 tõi kuldmedali just talle!

Innsbrucki OM, 6. veebruar 1964

Meeste 1500 m kiiruisutamine

1. Ants Antson (NSV Liit) 2.10,3

2. Kees Verkerk (Holland) 2.10,6

3. Villy Haugen (Norra) 2.11,2

Ajalugu oli tehtud, Antsonist oli saanud läbi aegade esimene eestlasest kuldmedalivõitja taliolümpiamängudel. Kuid Innsbrucki triumf ei lõpetanud sugugi tema imelist hooaega. Olümpiamängude järel oli tal uuesti asja Oslosse, et seal Norra asjatundliku publiku ees peetud rahvusvahelistel võistlustel taas kord suurepärast vormi demonstreerida ja püstitada 3000 meetri distantsil karjääri ainus ametlikku kinnitamist leidnud maailmarekord ajaga 4.27,3.

Nii kujuneski aasta 1964 Antsoni jaoks lausa erakordselt edukaks ja õigupoolest kogu karjääri saavutusrohkeimaks, tuues talle lisaks olümpiakullale maailmarekordi ja Euroopa meistritiitli. Kõige kroonina nimetati eestlane ühtlasi hooaja parimaks kiiruisutajaks maailmas, millega kaasnes mainekas Oscar Mathiseni auhind.

Vastse olümpiavõitja Antsoni stiilinäide Helsingist (1964).
Vastse olümpiavõitja Antsoni stiilinäide Helsingist (1964). Foto: Ronny Karlsson/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Antsoni tipptulemused

Maailmarekord 3000 m distantsil 4.27,3 (Oslo, 11. veebruar 1964)

Maailma tipptulemus väikeses mitmevõistluses 176,300 (Oslo, 11.–12. veebruar 1964)

(Kiiruisutamise väikeses mitmevõistluses rahvusvaheline uisuliit ISU maailmarekordeid ei fikseerinud)

Seejärel jätkus 1964. aasta maailma parima kiiruisutaja teekond tippspordis veel mitu head aastat. Oma teise olümpiastardi sai Antson kirja 1968. aastal Grenoble’is, seal küll medalite nimel kaasa rääkimata. Ent ühe tõeliselt kaaluka olümpiareisi tegi ta ka pärast sportlastee lõppu, viibides kohal 1992. aastal Albertville’is (Prantsusmaa), kus Eesti koondis taasiseseisvumise tuules rahvusvahelisse olümpiaperre naasis. Olümpiavõitja Antsoni täita oli Albertville’is väga vastutusrikas ülesanne – tema kätes kantuna sisenes avatseremoonial staadionile Eesti lipp!

Lisalugemist

  • Gunnar Press «Jäämurdja Ants Antson» (Tallinn 2015)
  • Tiit Lääne (koostaja) «Ants Antson» (Tallinn 2008)
Märksõnad
Tagasi üles