Tarmo Kink: ma poleks saanud oma jalgpallikarjääri jooksul rohkem valesid otsuseid teha

Tarmo Kink. Foto: Tairo Lutter

Värske Betsafe’i podcast'i külaliseks on endine jalgpallur ja äsja Eesti meistritiitli võitnud FCI Levadia spordidirektor Tarmo Kink. Jutuks tuleb Kingi keevaline isiksus ning sellega seotud võidud ja kaotused jalgpallurina. Lisaks räägib ta meeldejäävamatest hetkedest klubikarjääris, lepingute tagasilükkamisest ja ulmelistest kaotatud rahasummadest.

Eesti koondise eest 82 korda platsile jõudnud Tarmo Kink lõpetas oma karjääri 2017. aastal viimase mänguga Levadia eest Flora vastu. Taanduma sundis teda probleem hüppeliigesega. «Poleks osanud arvata, et lõpetan nii. Kogu karjääri jooksul võib vigastusi ühe käe sõrmedel kokku lugeda,» selgitas Kink.

Kingi jaoks oli lapsena jalgpall A ja O. «Ma ei osanud muidugi mõelda, et hakkan profijalgpalluriks, sest tol ajal meie omi palju välismaal polnud. Kui Yle2 kanali said kätte, siis nägi mõnda Mart Poomi mängu,» ütles ta. Karjäärile tagasi vaadates sõnas Kink, et ta polnud ehk kõige lihtsam inimene, aga elas spordi nimel. Ta pole enda sõnul kunagi ühtegi trenni hilinenud ega treeningperioodi jooksul meelemürke tarvitanud.

16-aastaselt siirdus Kink Moskva Spartakisse, mis oli sellel ajal väga edukas klubi. «Saime kuidagi sinna proovima ja peale kahte trenni duublis öeldi, et mine põhitrenni. Ma valetaks kui ütleksin, et polnud raske mängida, õnneks valmistati mind kodus ette, et venelased hakkavad testima. Esimene trenn oli kohe väike kaklus, aga suutsin enda eest seista,» sõnas Kink.

Endine Eesti koondislane on teadlikult karjääri jooksul vältinud agentidega koostöö tegemist ning tema ainsaks kogemuseks jäi Venemaa agent, kes 37 noahoobiga kodumaja trepikojas tapeti. «Oleksin ma leidnud hea agendi, keda usaldada, oleks mu karjäär ilmselt läinud teisiti. Spartaki ajal tegi Liverpool mulle kaks aastat pakkumise, aga seda infot mulle edasi ei antud.»

Kui Middlesbrough klubis mängimise ajal räägiti, et Kink ei ole parimas vormis, siis tema sõnul oli võib-olla kaks halba mängu ja muus osas oli ta ründefaasis üks meeskonna parimaid. «Kui sa pole Inglise mängija, kes on 190 cm pikk, siis polegi midagi teha. Minu arvates läks hästi, aga mind kõrvetati meeskonnast välja,» ütles ta. Kink hindab, et lepingu lõpetamisega võis ta kaotada isegi miljon eurot.

«Ma ikkagi loodan kunagi treeneriks hakata, sest paberid on mul käes. Noortetöö on pigem keeruline, aga olen avatud ja üritan alati aidata.» 10 aasta pärast on Kink veel kindlasti jalgpalliga seotud, sest pole ennast individuaalselt veel nii palju harinud, et uisapäisa kuskile mujale valdkonda minema hakata. «Tahaksin kokkuvõttes olla peatreener,» ütles ta.

Praeguse spordidirektori ametikohaga FCI Levadias on Kink rahul. «See oli neil tark otsus, kui selline vend on ripakil,» ütles ta. Eelkõige on tema ülesandeks treeneriga koostöös mängijate eest vastutada. «Jalgpall on raske töö, aga seda peab naeratusega tegema. Mängijad peavad minema trenni nii, et tahavad seda teha. Inimesele on vaja anda enesekindlust, psühholoogist pole abi – ma võin ise ka seda teha,» arvab Kink.

Kokkuvõttes ütleb ta, et ei kahetse oma karjääris midagi. «See olin mina ja ju sel hetkel mõtlesin, et need on parimad otsused. Ise olin süüdi ja vastutan. Kuigi mängisin oma potentsiaalist võib-olla vaid 60 protsenti, siis ründava mängijana ei ole Eestis kellelgi teisel selliseid klubisid ette näidata,» ütles Kink. Tema arvates tegi ta karjääris maksimaalselt palju valesid otsuseid ning lähenes kõigele liiga kuumavereliselt.