/nginx/o/2021/12/08/14248241t1hd4d6.jpg)
Mis seob järgmisel aastal Tallinnas korraldatavat üht suuremat tiitlivõistlust, iluuisutamise EM-i ja Sportity äppi? Õige vastus on Margus Hernits, mitmekordne olümplane, võistluste korraldaja ja mobiiliäpi arendaja, kirjutab EOK ajakiri «Liikumine ja Sport».
Idee hakkas idanema juba 2013 ja 2014, kui istusime koos praeguse osanikuga, kellel on küberturvalisuses magistrikraad, ja mõtlesime, mida annaks võistluste korraldamisel teha, et kõik ei oleks vaid e-kirja ja Exceli põhjal. Võtsime punti Ukraina arendaja, kellega olime uisuvõistlusi korraldanud, ja tegime 2015. aasta juunioride MMiks akrediteerimise tarkvara. See töötas hästi, kuid meil olid kõigil põhitöökohad, nii et mõnda aega tiksusime hobi korras.
Murdepunkt tuli äpiga. Nimelt toimus 2018 Itaalias uisutamise MM. Itaallased ütlesid, et nad ei soovi enam 2500 lehte paberit päevas printida, vaid meie äppi kasutada. Nende soovil hakkasime arendama, juunioride MMil testisime. Ostsime toona teenuse sisse ja tegime lihtsa variandi: kõik dokumendid sai üles laadida, parooliga pääses ligi ja info oli pidevalt nähtav. Pärast seda otsisime investori, mina pühendusin ja lisaks saime arendaja palgale võtta. Kirjutasime äpi viimastele lahendustele tuginedes ümber. Aasta olime turul olnud, kui koroona peale tuli ja kõik kukkus nulli.
Tõsi, vahetult enne koroonat jõudsime äppi reklaamida ka rallidel. Algselt olid mõttes vaid uisutamise suurvõistlused. Siis küsisime endalt, miks vaid suurvõistlused ja sealt edasi, et miks vaid uisk. Rallimaailmas levis äpp päris kiiresti Iirimaale, Belgiasse ja mujalegi.
Pärast esimest viiruselainet sai ralli erinevalt paljudest teisest aladest kiiresti toimima ja meie jõudsime ka Walesi MM-rallile, sest info äpi kohta oli suust suhu liikunud. Eks alguses oli ka skeptikuid, kelle jaoks olid tähtsad infotahvel ja paber.
Kihvt oli lugeda, kui möödunud suve Rally Estonia tagasisides mõnedki tiimid kirjutasid, et Sportity peaks igal rallil olema.
Ent Covid muutis reegleid: paberit ei tohtinud jagada, et mitte pisikuid levitada, infotahvleid ei tohtinud üles panna, et ei tekiks kogenemispunkte. Ja meil oli kohe lahendus pakkuda. Minu elukaaslane Kristi Jeenas on rallikorraldaja ja tema abiga saime Sportity äpi Ypres'i Rallile, kust lugu edasi hakkas hargnema. FIA liinis aitas kaasa üks Soome ametnik, kes sai aru, et äpp hõlbustab tööd. Igal juhul FIA meie kliendiks tuli. Möödunud suve Rally Estonia tagasisides kirjutasid mõnedki tiimid, et Sportity peaks igal rallil olema. Jube äge oli seda lugeda. FIA ei ole rahalises mõttes väga suur klient, kuid usaldusväärsust annab kindlasti juurde.
Samal ajal oleme ka akrediteerimist uuendanud, näiteks mullu uisutamise MMil Stockholmis jooksis kogu turvasüsteem meie süsteemi. Muu hulgas oli näiteks positiivse koroonajuhtumi korral võimalik kohe välja võtta, millal inimene viimati saalis viibis.
Aeg-ajalt tehakse ettepanekuid, kuidas äppi veelgi rohkem konkreetse võistluse nägu teha, aga meil on teatud standard välja kujunenud ja me ei taha seda keeruliseks areneda.
Samuti uuritakse, kas saab kahtepidi kommunikatsiooni. Konkureerime kaudselt Whatsapiga, mis on tasuta, kuid meie eelis ongi see, et me ei pea andmeid koguma, info on struktureeritud ega lähe laadaks – ehk info pannakse üles ja see tuleb teadmiseks võtta.
Mitmepäevane üritus, muutuvad asjaolud, inimesed paiknevad laiali – jalgrattaspordis toimib päris hästi, samuti purjetamises ja rulluisutamises. Kuid meil on väga erinevaid kliente: laskmisele oleme teinud, Itaalias kasutab üks võrkpalliklubi. Kergejõustikuliit on meie suur klient.
Kõige lihtsama paketi hind on 60 eurot, selle eest võib üles laadida ükskõik kui palju dokumente, ka kasutajate arv ei ole piiratud. Samuti teeme äpi konkreetse võistluse logoga. Kliendi püsimise protsent on meil väga kõrge. Neid, kes on võtnud ja järgmisel aastal enam ei võta, on üksikuid.
Äppi on alla laaditud üle 100 000 korra, mis on korralik number. Alguses oli klientidest päris hea ülevaade, kuid nüüd lisandub neid vähemalt üks päevas, seega kõigiga enam kursis pole. Järgmine samm on tee spordist välja: paar kohvikut juba kasutab, sarja «Vaga vesi» võtteplatsil liigub kogu info meie äpi kaudu.
Aasta tagasi suvel oli seis kehv: mitte midagi ei toimunud ja inimesi palgal hoida oli äärmiselt keeruline. Kuid nüüd võib vist tõesti öelda, et ettevõte on neist piirangutest pigem võitnud.
Vahe on päris suur. Esiteks, nüüdseks olen töötanud kaheksal EMil, kogemust on. Teiseks on jää saalis olemas ja see on päris oluline. Kolmandaks, alles kahe aasta eest korraldasime juunioride MMi ja neljandaks, ma ei ole peakorraldaja, vastutan hallis toimuva eest.
Tallinn, 12.–16. jaanuar 2022
Kolmapäev, 12.01
11.25 Meeste lühikava
18.00 Avatseremoonia
18.45 Paarissõidu lühikava
Neljapäev, 13.01
11.05 Naiste lühikava
19.00 Paarissõidu vabakava
Reede, 14.01
12.00 Jäätantsu rütmitants
18.00 Meeste vabakava
Laupäev, 15.01
13.35 Jäätantsu vabatants
18.30 Naiste vabakava
Pühapäev, 16.01
15.30 Gala
Esimest korda EMi korraldades soovisime teha superüber asja. Nüüd otsustasime, et teeme korralikult ja nüanssidega, aga hulluks ei lähe.
Teiseks, peame keskenduma inimeste juhtimisele ehk jagama rohkem vastutust ja andma otsustusvõimalust. Ürituse korralduse kõver on juba selline, et kuigi alguses tundub, nagu jõuaks kõike ise teha, siis võistluse ajal tegelikult ei suuda.
Ürituse korralduse kõver on juba selline, et kuigi alguses tundub, nagu jõuaks kõike ise teha, siis võistluse ajal tegelikult ei suuda.
Ehe näide oli viimane EM Austrias. Neil hakkas viltu vedama hetkest, kui linn võttis areeni käest ja andis selle hokimängudele, nii et EM peeti sisuliselt telkides. Korralduskomitees oli kümme inimest ja ühel hetkel ei toiminud enam midagi, alates sellest, et toitlustus ei kannatanud kriitikat kuni selleni, et seintel ei jõutud silte vahetada. See tähendab, et ka väiksematele lõikudele tuleb võtta inimene, kes vastutab. Võid ju mõelda, et küll ma jõuan ise ka kümme piletit saata, kuhu vaja või õigel hetkel uksele vastu minna. Aga ei suuda ja nii lähebki kõik lappama. Valdkonna eest vastutajad ei tohi detailidega tegeleda. Alguses on kaasamine kindlasti tülikam, kuid ürituse ajal tasub see igati ära.
Üks teadmine on ka see, et keeruline on üritus vabatahtlikele üles ehitada. On heas mõttes hulle, kellele saab jätta lihtsamaid asju: teevad võileibu, viivad asju laiali, juhatavad saalidesse. Ent töökohad, mis nõuavad vastutust, peavad olema tasustatud: ühelt poolt on inimene motiveeritud, teiselt poolt saab nõuda. Vabatahtlikud ütlevad hommikul sageli, et täna ma ei tule. Seda enam, et meil on nüüd võistlus kaks nädalat järjest, vabatahtlikega ei kata seda kuidagi.
See algas naljast. Teadsime, et kohe pärast Euroopa meistrivõistlusi tulevad Hiinas nelja kontinenti meistrivõistlused, ka meie võistluste koordinaator pidi poole pealt sinna sõitma. Kui uudis tuli, et hiinlased loobuvad, viskas uisuliidu peasekretär Jana Kuura nalja, et teeme siis selle ka ära. Mille peale mina kirjutasin ka koordinaatorile, et teeme ära! Ta paar päeva ei vastanud, kuid siis kirjutas: «Oot, kuidas me jää all logo nii kiiresti ära vahetame?» Siis ma sain aru, et vist ei olegi enam nali.
Võistlus aastast 1999
Eesmärk pakkuda mitte-eurooplastele iga-aastast võistlust
Võistlevad Aafrika, Aasia, Ameerika ja Okeaania sportlased
Valitsevad Kanada, USA, Hiina ja Jaapani võistlejad, kes on senisest 264 medalist võitnud 258.
Mõni päev hiljem sõitsin Oberstdorfi, kus rääkisin mõttest ISU spordikoordinaatoriga ja panime rattad käima: meie vaatenurgast oli tähtis, et olemas on jäähall ja televisioon, edasi ka hotellid ning tööjõud. Otsustajate valik oli ka lihtne: kas Tallinn või jääb võistlus ära.
Ameerika, Jaapani ja Kanada suurimaid tähti alaliit vahetult enne olümpiat Euroopasse võitlema ei luba, kuid ka nende riikide paremuselt järgmised sportlased on väga heal tasemel. Nii et tõepoolest, jaanuaris näeb Tallinnas tippuisutamist kaks nädalat ehk et tegime taas eestlasi: kui midagi on vaja ära teha, siis teeme!