Jaak Lipso – Tartu oma poiss, kes võitnud ainukese eestlasena korvpallis kaks olümpiamedalit ja Euroliiga

Jaak Lipso koduses Kalevi spordihallis, Kalevi meeskonna au kaitsmas (1970. aastad).
Jaak Lipso koduses Kalevi spordihallis, Kalevi meeskonna au kaitsmas (1970. aastad). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

3. märtsil suri 82-aastaselt Eesti üks läbi aegade parimaid korvpallureid Jaak Lipso. Taasavaldame algselt 2021. aasta 20. detsembril lugude sarjas Kuulsuste hall ilmunud artikli.

1969. aasta 24. aprillil Barcelonas toimunud korvpalli Euroliiga (toonase nimega meistrite karikasarja) finaal Madridi Reali ja CSKA vahel oli eriline. Ajalukku on see kohtumine läinud euroliiga läbi aegade pikima finaalina, kuid mis eriti põnev – selle tulise mängu otsustajate sekka mahtus ka eestlane Jaak Lipso. Just CSKA ridadesse kuulunud Lipso toodud punktid aitasid mängu esmalt üldse lisaajale, seejärel viisid aga just tema tabavad vabavisked esimese lisaaja lõpul kohtumise veel teiselegi lisaajale, kus CSKA endale lõpuks karikavõidu kindlustaski!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 39.

Hilisema rahvusvaheliselt tunnustatud tippkorvpalluri tee spordi juurde sai alguse koolipoisina Tartus. Seejuures lubanuksid mitmekülgse Lipso kehalised võimed tal edu saavutada erinevatel spordialadel, eeskätt ujumises või tennises, kus ta noorena tegusid tegigi, kuid tema eelistuseks osutus ikka korvpall. Eesti esindusmeeskonna treeningutele kaasati kahemeetrine mängumees veel keskkoolipoisina – ja nii osaleski ta juba 1957. aastal esimest korda Kalevi meeskonnaga NSV Liidu meistrivõistluste mängudes ning 1958. aastal Eesti koondislasena maavõistlusmängus Soome vastu.

Jaak Lipso stiilinäide 1960. aastatest.
Jaak Lipso stiilinäide 1960. aastatest. Foto: Gustav German/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Õige pea äratas hea stiiliga noor keskmängija tähelepanu kodunt kaugemalgi ja kutsuti sõjaväeteenistust läbima Riia ASK meeskonda, maineka Aleksandr Gomelski käe alla. Neil aegadel vägagi korralikul tasemel ASK meeskonna koosseisus oli ta aastail 1960–1962, võites koos riialastega ka oma esimese medali – pronksi – NSV Liidu meistrivõistlustelt.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Euroopa klubikorvpalli tipus

Riia ASK eest tehtud suurepärased mängud tõstsid Lipso 1961. aastal juba NSV Liidu koondise huviorbiiti ja viisid ta mängijateed jätkama Moskva CSKAsse, kelle rivistusse kuulus ta aastail 1962–1969. Moskva suurklubi asetus neil aegadel kaheldamatult eurokorvpalli jõuliste valitsejate sekka ja nii võis Lipso pikki aastaid nautida absoluutset tippkonkurentsi.

Moskvalasena võitis ta korduvalt NSV Liidu meistritiitleid ning osales resultatiivselt eurosarja mängudes. Euroliiga (ehk algse nimega Euroopa meistrite karikasarja) võitjana sai meie mees triumfeerida kahel korral – aastail 1963 ja 1969 – olles tänini üldse ainus eestlane, kes Euroopa tähtsaimas klubikorvpallisarjas võidurõõmu maitsnud.

Jaak Lipso (palliga) üleliidulisel rahvaste spartakiaadil (1963).
Jaak Lipso (palliga) üleliidulisel rahvaste spartakiaadil (1963). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Jaak Lipso (18. aprill 1940)

  • OM-hõbe (Tokyo 1964)
  • OM-pronks (Mexico 1968)
  • MM-kuld (1967) ja -pronks (1970)
  • Kolmekordne EM-kuld (1963, 1965, 1967)
  • Kahekordne Euroopa karikavõitja
  • Kuuekordne NSV Liidu meister

NSV Liidu koondises

NSV Liidu koondise särki kandis Lipso kümne hooaja vältel, võites selle aja jooksul kolm EM-kulda, maailmameistritiitli ja kaks olümpiamedalit (hõbe Tokyos 1964, pronks Mexicos 1968), mis teeb temast kahtlemata ühe suurvõistluste medalitega tituleerituma Eesti korvpalluri. Ja mitte ainult – tänu oma kahemeetrisele kasvule on Lipso ühtlasi teadaolevalt pikim eestlasest olümpiamedalist!

Jaak Lipso olümpiamedalid

1964. aasta olümpiamängude korvpalliturniir (Tokyo, 11.–23. oktoober)

1. USA
2. NSV Liit
3. Brasiilia

NSV Liidu koondis mängis koosseisus Jaak Lipso, Valdis Muižnieks, Nikolai Baglei, Armenak Alatšatšjan, Vjatšeslav Hrõnin, Janis Kruminš, Juris Kalninš, Aleksandr Travin, Levan Mosešvili, Aleksandr Petrov, Gennadi Volnov, Juri Kornejev

1968. aasta olümpiamängude korvpalliturniir (Mexico, 13.–25. oktoober)

1. USA
2. Jugoslaavia
3. NSV Liit

NSV Liidu koondis mängis koosseisus Anatoli Krikun, Modestas Paulauskas, Zurab Sakandelidze, Vadim Kapranov, Juri Selihhov, Anatoli Polivoda, Sergei Belov, Priit Tomson, Sergei Kovalenko, Gennadi Volnov, Jaak Lipso, Vladimir Andrejev

Korvpalliajalukku on Lipso läinud oma hea haakviskega, ent lisaks veel sellegagi, et võinuks parematel päevadel esimese eestlasena loota läbilööki mainekas Põhja-Ameerika profiliigas NBA. Tõsisemaks läksid need arutlused 1960. aastate keskel, ajal, mil ta koos NSV Liidu koondisega ühel USA turneel viibis, kuid toonaste keerukate poliitiliste olude tõttu kõik säärased jutud üksnes juttudeks jäidki.

Lisalugemist

  • Tiit Lääne (koostaja) «Jaak Lipso» (Tallinn 2010)
  • Vello Lään, Märt Ibrus (koostajad) «Eesti korvpall. Portreed» (Eesti Korvpalliliit 2006)
Tagasi üles