:format(webp)/nginx/o/2021/12/27/14280651t1h3aba.jpg)
1988. aasta 29. veebruari hilisööl põlesid tuled akendes kõikjal üle Eestimaa. Põhjust selleks andis erakorraliselt saatekavasse pandud otseülekanne Calgary taliolümpiamängudelt, kus kahevõistluse suusarajal heitles medali eest Allar Levandi, Eesti spordipubliku suur lemmik. Ja see öine kaasaelamine tasus end täiega ära, sest Levandi võitleski välja olümpiamängude pronksmedali!
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 40.
Alati positiivse hoiakuga Levandi medalivõit sattus erilisse aega, läkitades just-just rahvusliku taasärkamise ajajärku sisenenud Eestimaale hulgaliselt head energiat ning andes tiivad inimeste ühtekuuluvuse tundele. Sellest kujunes üks sama aasta suvel kui paisu tagant pääsenud laulva revolutsiooni sümboleid.
Kodunt korraliku spordipisiku kaasa saanud tulevane olümpiamedalist leidis oma meelisala – suusahüpetest ja murdmaasõidust kombineeritud Põhja kahevõistluse – küll Tallinnast, Mustamäe nõlvadelt, kuid õige varsti oli tema teine kodu suusatreeninguteks hästi sobiv Eesti talvepealinn Otepää.
/nginx/o/2021/12/27/14280653t1h4392.jpg)
Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Seda ajajärku – 1980. aastate esimest poolt – on tagantjärele hinnatud üldse kogu Eesti kahevõistluse tõusuajaks ja talendikal Levandil oli selles mängida kandev roll. Olles kerkinud Eesti ja NSV Liidu omaealiste paremikku, võis ta peagi ette näidata NSV Liidu noortemeistri tiitli ning teenis kutse üleliidulisse noortekoondisse. 1984. aastal võitis ta aga enda esimese meeskondliku medali juunioride MM-võistlustelt ning pääses kõigest 18-aastasena juba üleliidulise täiskasvanute koondise lävepakule.
Debüüdi täiskasvanute suurvõistlustel tegi Levandi 1985. aasta MM-võistlustel Seefeldis. Veel kaks aastat hiljem naasis ta MM-võistlustelt Oberstdorfis oma esimese tiitlivõistluste medaliga – NSV Liidu koondise koosseisus võidetud meeskonnavõistluse pronksiga. Lisaks osales ta mitmel hooajal tulemuslikult MK-sarjas, kerkides esikolmikusse kokku 11 etapil ja saades parimal juhul hooaja 1989/1990 koondarvestuses kõrge 2. koha.
/nginx/o/2021/12/27/14280650t1hc815.jpg)
Calgary OM, individuaalne suusakahevõistlus (28. veebruar 1988)
Kuid ilmselt kõige erilisemad hetked oma sportlasteel elas Levandi läbi 1988. aasta taliolümpial Calgarys. Dramaatiliselt alanud olümpiamängud – kus heade medalilootustega võistlustulle astunud NSV Liidu meeskond oli mäletatavasti sunnitud võistkonnavõistluse pooleli jätma – said meie mehe jaoks positiivse lõpu mängude viimasel päeval võidetud individuaalvõistluse pronksmedaliga, mis tegi temast aegade teise eestlasest medalivõitja taliolümpialt!
/nginx/o/2021/12/27/14280649t1h38a0.jpg)
Olümpiamedalisti karjäär suures spordis jätkus kuni 1994. aastani. Kaasa tegi ta neil aegadel sisuliselt kõigil kahevõistluse tähtsamatel jõuproovidel, esialgu NSV Liidu, hiljem Eesti võistkonna liikmena. Seejuures ongi ta läinud ajalukku meie ainsa talisportlasena, kes jõudnud OM-esikuuikusse kahe riigi eest võisteldes – sest 1992. aasta olümpiamängudel Albertville’is saavutas juba Eesti nimel heidelnud Levandi individuaalse 6. koha (see oligi Eesti sportlaste parim tulemus neilt mängudelt).
Oma viimase olümpiastardi sportlasena tegi Levandi aga 1994. aastal Lillehammeris, kus Eesti kahevõistlejad said võistkonnavõistluses kirja igati korraliku 4. koha.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)