T, 6.12.2022

VIDEO ⟩ Lehis mattus tänukõnes pisaraisse: perekond, te olete minu heaks nii palju ohverdanud

Postimees Sport
Lehis mattus tänukõnes pisaraisse: perekond, te olete minu heaks nii palju ohverdanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3

Aasta naissportlaseks valitud Katrina Lehis pidas emotsionaalse tänukõne, mattus oma perekonna ohverdustest rääkides pisaraisse.

Tokyo olümpiamängudel kuld- ja pronksmedali võitnud Lehis tõdes esmalt, et tal on nii tugevas konkurentsis Kristjani võitmine suur au.

Seejärel edastas ta tänusõnad fännidele. «Kui su enda riigi inimesed saadavad sulle pilte, kuidas nad nutavad, löövad klaase kokku, on tee äärde auto seisma jätnud ja karjuvad, sest emotsioon on nii võimas, siis neid asju vaadates tekib kohe tahtmine rajale minna. See emotsioon on ülivõimas, mida te meile tagasi annate. See on väärt seda, mille nimel me iga päev vaeva näeme ja tööd teeme, mille nimel me pisaraid pühime ja valuga edasi töötame, isegi kui midagi välja ei tule,» lausus ta.

Järgmised tänusõnad edastas epeevehkleja oma toetajatele. «Ükski sportlane ei saa elus läbi ilma toetajateta. Mul on olnud suur rõõm kohtuda erinvate inimestega erinevatest valdkondadest, kes on oma nõu ja jõuga olnud suureks abiks. Tänan kõiki toetajaid. Heiti (Hääl) ja Alexela, kui teid poleks, siis kahtlen, et mul oleks täna põhjust siin seista. Loodan, et neid ettevõtteid ja inimesi on ja tuleb veel, kes panustavad eesti sproti niivõrd palju ja aitavad meil oma unistuste poole liikuda. Aitäh teile.»

Kuigi Lehis on vehklemisrajal üksinda, vajab iga sportlane taustajõude. Nii tänas Lehis eraldi oma treenerit Nikolai Novosjolovit ja mänedžeri Indrek Madarit.

«Nikolai, ma ei tea, kuidas su närvid tihtipeale minuga vastu peavad, aga loodan, et peavad veel aastaid. Mõnikord, kui sa pahandad, siis ära väga südamesse võta. Ma ei ole ka lihtne inimene. Indrek, aitäh sulle. Ma ei tea, kust sa selle energia võtad, aga see on uskumatu, mida sa minu heaks oled teinud. Ma tänan sind ja sinu perekonda. Nikolai perekonda samuti. Ma tean, et võib-olla lootsite, et kui Nikolai enam välisvõitlustel ei käi, siis ta on rohkem kodus, aga palun vabandust, nüüd ta on veel vähem kodus.»

Kõige emotsionaalsemaks läks Lehis, kui jõudis tänukõnes oma perekonnani. «Perekond, Harii… Vabandust,» mattus ta pisaraisse ning võttis hetke enda kogumiseks. «Aitäh sulle, sinu perekonnale, minu perekonnale. Mul on väike laps. Kui neid inimesi minu kõrval poleks, ei saaks ma täna siin seista, sest nad on oherdanud minu jaoks väga palju ja ma olen väga tänulik.»

Märksõnad
Tagasi üles