N, 8.12.2022

Mida pakub mullu kaks finaalikohta toonud Austraalia tennisturnee eestlastele tänavu?

Karl Juhkami
, reporter
Mida pakub mullu kaks finaalikohta toonud Austraalia tennisturnee eestlastele tänavu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Anett Kontaveit (vasakul) ja Ann Li karikat jagamas.
Anett Kontaveit (vasakul) ja Ann Li karikat jagamas. Foto: WTA

Uue aastanumbri kukkumisega lükati Austraalias jalamaid hoog sisse ka tennisekarussellile. Meie mõistes veel koguni vana aasta sees tehti Sydneys algust meeskondliku ATP karikaturniiriga, kus 16 koondist omavahel vastamisi lähevad. Meile, eestlastele, pakub mõistagi rohkem huvi naiste tennis, kus tegusid teevad Anett Konteveit (WTA 7.) ja Kaia Kanepi (WTA 73.), mistõttu suunamegi oma pilgud nüüd WTA-kalendri poole.

Naiste tennisehooajale antakse ametlik avalöök 4. jaanuaril, kui Adelaide’is algab WTA 500 taseme turniir. Kuigi võistluse mängijate nimekiri on igati esinduslik, troonib seda ju maailma esireket Ashleigh Barty, siis meie valgepallureid sealt ei leia.

Kaia Kanepi
Kaia Kanepi Foto: Jüri Looring

Küll võib Kanepi nime leida päev hiljem Melbourne’is algava Summer Set 1 mängijate seast, mille avaringis läheb ta vastamisi rumeenlanna Jaqueline Cristianiga (WTA 71.). WTA 250 tasemega turniiril omavad kõrgeimaid asetusi Naomi Osaka (WTA 13.), Simon Halep (WTA 20.) ja Veronika Kudermetova (WTA 31.)

Lisaks peaks haapsallanna oma kodulehekülje teatel olema üles antud nädal hiljem toimuvaks Sydney turniiriks (10.–15.01). Päris ametlik see veel pole, sest esialgu on Kanepi seal varuvõistleja rollis, kuid kuivõrd erinevaid ärakukkujaid tuleb praegu COVID-i tõttu kui seeni pärast vihma, võib see fakt veel tõeseks osutuda. Kui nõnda ei lähe, tuleks eestlannal lihtsalt alustada kvalifikatsioonist ja loota parimat.

Küll on kindel, et Sydney turniiri põhitabelist leiab Anett Kontaveiti, kes omab WTA 500 taseme turniiril Ashleigh Barty, Garbiñe Muguruza, Barbora Krejčíková ja Maria Sakkari järel viiendat asetust.

Mullune oli edukas

Mõistagi on siinkohal paslik küsida, mida võiks meie valgepalluritelt uue tenniseaasta alguses oodata? Päris Vanga võimeid Postimehe sporditoimetusel pole, kuid üks variant tulemuste ennustamiseks on vaadata ajalugu.

Kui meenutadagi siinkohal eelmist aastat, siis toona kulgesid Austraalia lahtiste soojendusturniirid eestlannade jaoks edukalt. Kanepi jõudis Gippslandi turniiri finaali, kus kaotas 4:6, 1:6 Elise Mertensile. Kontaveit jõudis esikohamatšini Grampiansi turniiril, kuid kuna aasta esimene suur slämm pressis peale, jäi duell Ann Li-ga ajapuudusele viidates pidamata.

Ehk kui võtta põhjaks 2021. aasta, siis tasuks edu loota ka tänavu. Tõsi, eelmise aasta teises pooles pikalt kannahädaga kimpus olnud Kanepi puhul tuleks turniirivõitu või sellega flirtimist ilmselt mingitsorti üllatuseks pidada, kuid Kontaveit seevastu hellitas kõikvõimalike trofeedega meid mullu lausa ära!

See siiski ei tähenda, et tema imeline hoog automaatselt uude aastasse üle kanduks, sest nagu ütles ka eestlanna treener Dmitri Tursunov: Kontaveiti imeline hooaja lõpp oli paras anomaalia.

Kohustuslikud võidud

Küll tahaks mürki võtta selle koha pealt, et n-ö kohustuslike võitude noppimine tuleb Kontaveitil nüüdsest tunduvalt paremini välja. Juba mullu näitas eestlanna esiviiekümnest väljapoole jäävate tennisistide vastu head minekut, vääratades 27 matšist vaid korra. Veidi irooniliselt juhtus see Austraalia lahtistel, kui Kontaveit jäi kolmandas ringis 4:6, 3:6 alla ameeriklannale Shelby Rogesile (toona WTA 57., nüüd 40.)

Ka esikolmkümnest tagapool olevate tennisistide vastu tuli Kontaveitil kaotusekibedust tunda vaid kolmel puhul. Küll oli eestlanna pikalt hädas maailma tõelise eliidi vastu: aeg-ajalt võite küll tuli, kuid stabiilsus puudus.

80 tundi väljakul

Anett Kontaveit käis mullu väljakul 65 korda, mille poolest jäi WTA-karussellil alla ainult heale sõbrannale Ons Jabeurile (67). 

Kui teisendada need 65 matši aga ajaühikutesse, siis veetis eestlanna eelmisel aastal tenniseväljakul 80 tundi ja 12 minutit. Selle tulemusega platseerus ta viiendale kohale. 

Rohkem veetsid platsil aega prantslanna Alizé Cornet (82 tundi ja 11 minutit), hispaanlanna Sara Sorribes Tormo (84 tundi ja 8 minutit), venelanna Veronika Kudermetova (84 tundi ja 29 minutit) ning kasahh Julia Putintseva (85 tundi ja 21 minutit).

See kõik muutus aga augusti alguses, mil algas koostöö Dmitri Tursunoviga. Uue juhendaja abiga tulid esmalt lihtsalt mängu- ja seejärel kohe otsa ka turniirivõidud. Tagatipuks õnnestus eestlannal järjepanu kotti pista ka mitmeid esikümne mängijaid eeotsas Maria Sakkari, Barbora Krejčíková, Karolína Plíšková ja Garbiñe Muguruzaga. Tõsi, viimase üle õnnestus võidurõõmu tunda vaid Moskvas, mitte WTA-aastalõputurniiril. 

Nõnda õnnestus Kontaveitil täita ka kauane unistus: tõusta maailma edetabelis esikümnesse. See saavutatud, seadis eestlanna oma sihi järgmise eesmärgi suunas: võita suure slämmi turniir. Ent selle püüdmisel on tal konkurente rohkem kui rubla eest.

Kui juba varem oli teada, et naiste tennises võib võidukarikale hammast ihuda 20, kui mitte 30 paremat valgepallurit, siis pärast Emma Raducanu imelist minekut US Openil, näib võimalike variatsioonide arv praktiliselt lõputu.

Pliškova jääb eemale

Viimased kolm paarisaastat – 2016, 2018 ja 2020 – on Austraalia lahtised toonud endaga kaasa uue slämmitšempioni: vastavalt siis Angelique Kerberi, Caroline Wozniacki ja Sofia Kenini. Kui seda mustrit jätkata, siis kas tänavu võiks olla Kontaveiti aasta? Või jõuab järg enne Arina Sabalenka, Paula Badosa või Maria Sakkari kätte?

Praeguste teadmiste kohaselt on uue aasta esimesel suurel slämmil kohal üheksa maailma esikümne mängijat. Kindlasti ei reisi Austraaliasse tšehhitar Karolína Plíšková (WTA 4.), kes vigastas detsembri keskel treeningul kätt.

Ülejäänud valgepallurid peaksid Austraalia lahtistel ilusasti kohal olema, kuid nädalavahetusel tõusid kerged küsimärgid ka Garbiñe Muguruza (WTA 3.) kohale, kes võttis end ootamatult maha Adelaide’i turniirilt. Kui samamoodi talitanud Belinda Bencici (WTA 23.) põhjuseks oli positiivne koroonaproov, siis hispaanlanna lükke tagamaad on veel segased.

Muguruza võimalik puudumine ei muuda suppi aga lahjemaks, sest pärast mitmekuist pausi on tennisekarusselil tagasi maailma esireket Ashleigh Barty. Just austraallanna otsus pärast US Openit aeg maha võtta oli põhjuseks, miks Kontaveit, tegelikult aasta edetabelis üheksandal kohal paiknenuna, mullu üldse WTA finaalturniirile jõudis.

Nüüd on 2019. aasta septembrist alates maailma esireketi tiitlit hoidev Barty aga väljakul tagasi ning kahekordne slämmitšempion loodab esmakordselt ka kodupubliku ees triumfeerida. Barty pole aga ainus naasja, sest samamoodi astub Austraalias uuesti võistlustulle vahepeal maailma edetabelis 13. kohale pudenenud Naomi Osaka, kes mullu maakera kuklapoolel triumfeeris.

Kui uskuda kihlveokontoreid, ongi nemad kahekesi aasta esimese slämmi favoriidid. Teise ešeloni liigitatakse praegu Sabalenkat, Iga Świąteki, Emma Raducanut, Simona Halepit ja Muguruzat, kuid jõuvahekorrad jõua Austraalia lahtiste soojendusturniiridega veel paremini paika loksuda.

Tursunov avas ukse treenerite palgamaailma

Enne Anett Kontaveiti juurde jõudmist juhendas venelane Dmitri Tursunov pikalt praegust maailma teist reketit Arina Sabalenkat. See koostöö lõppes aga mullu märtsis ning treener elas seda üle võrdlemisi karmilt.  

«Olin valmis tegema Arina heaks kõike. Rääkisin, et mul ei tule enam kellegagi niimoodi [klappi, koostööd]. Treeneri ja mängija suhe on nagu abielus: lahutuste statistika ei sisenda mingit optimismi,» on juhendaja varasemalt meenutanud.

Pärast seda oli Tursunov omamoodi teelahkmel: ta ei teadnud, mida edasi teha ning kaalus näiteks juhendajaameti jätmist ja kohvikuäri avamist. Lõpuks jäi ta siiski armastatud alale truuks ning pärast Wimbledoni turniiri võttis Kontaveiti tiim temaga ühendust. 

Dmitri Tursunov.
Dmitri Tursunov. Foto: Rob Prange/AFP7 via ZUMA Press Wire/Scanpix

Tegelikult kuulati juhendaja juures maad varemgi, kuid need polnud just eriti tõsiseltvõetavad pakkumised. «Pakkuda treenerile tasu, mida sa maksad sparringupartnerile, tähendab minu jaoks naljategemist,» kostis juhendaja, kes näeb ennast ikkagi spetsialistina, mitte niisama abilisena.

Sellest tulenevalt sai Tursunovilt hiljuti uuritud, milline tasu on tema jaoks väärikas? «Ma ei hakka seda informatsiooni avaldama. WTA-karussellil ringleb väga erinevaid palkasid. Mina leian aga, et kui treener saab 1000 dollarit nädalas, siis see pole tõsiseltvõetav summa. Samas, mõned mängijad maksavad täiesti erakordseid summasid, nii 7000–8000 dollarit,» kostis venelane portaalile Vedomosti antud usutluses.

«Olen kindel, et [Ivan] Lendl küsib isegi rohkem, sest ta saab. Üldiselt on treenerite palgad aga nominaalses kategoorias. Palju huvitavamaks läheb asi aga siis, kui mängu tulevad võimalikud boonused, mida sa teenid, kui mängijal läheb hästi. Siin võivad teenistused erineda, kuid vahel võidakse võtta kuni 30 protsenti auhinnasummast. Sealjuures leidub ka treenereid, kes ei võtagi otseselt palka, kuid see-eest kopsaka protsendi auhinnarahast,» lausus Tursunov.

Märksõnad
Tagasi üles