Väärkohtlejast treenerid pääsevad sageli karistuseta

Mullu ilmnenud väärkohtlemise juhtumitega on teiste hulgas seotud maadlustreener Arvi Aavik (vasakul), freestyle-suusatamistreener Tõnis Sildaru (keskel) ja vehklemistreener Helen-Nelis Naukas.  Foto: Mihkel Maripuu, Tairo Lutter

Vähemalt tosin oli neid väärkohtlemise juhtumeid Eesti spordis, mis jõudsid eelmisel aastal ühel või teisel moel Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhataja Henn Vallimäe lauale.

Neid tuli näiteks nii jalg- kui käsipallist, iluuisutamisest ja suusatamisest. Need ei tulnud selleks, et Vallimäe juhitud asutus kohut mõistaks – menetluse algatamine ei kuulu EADSE pädevusse –, vaid annaks pigem nõu, mida keerulise ja delikaatse olukorra lahendamiseks ette võtta.

Aasta viimasel kuul laekus info kahe juhtumi kohta, millest ühes oli treener sõimanud sportlast ja ähvardanud pärast tolle klubivahetust inkassofirma kaela saata, teisel juhul oli teemaks, et treener karjub oma õpilaste peale, ropendab ja sõimab neid. Nende ja paljude teiste vaimse väärkohtlemise tunnustega lugude puhul kuuleb alaliidust, kes peaks küsimusega esmajärjekorras tegelema, Vallimäe sõnul tihti õigustuseks: «Jah, me teame, et ta on selline treener, aga mis me teha saame?»