KUULSUSTE HALL ⟩ Paul Keres – male kuldaja Igavene Teine

Paul Keres malelaua taga (1960. aastad). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kolme erineva riigikorra aegu maailma maletippu kuulununa käis Paul Keres läbi harukordse teekonna, jõudes ruudulise laua taga – enamasti võidukalt – esindada nii Eestit kui ka NSV Liitu. Seesugune pikk ja tulemuslik karjäär aitas Keresel pääseda sügavale inimeste südamesse ning muuta male siinmail rahvuslikuks harrastuseks. Eelöeldu toeka tunnistusena valiti malesuurus 1999. aastal koguni 20. sajandi parimaks sportlaseks Eestis!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 42.

Narvas sündinud, Pärnus koolis ja Tartus ülikoolis käinud Keres kerkis kodumaisesse maleparemikku 1930. aastatel, tulles kümnendi keskel esimest korda Eesti meistriks ning hakates seejärel üha jõulisemalt rahvusvahelisel areenil tiibu sirutama.

Ukse rahvusvahelisse maleeliiti lõi noor Keres lahti pauguga. Tänu esimestele paljulubavatele võistlustulemustele pääses ta nimelt osalema 1938. aastal Hollandis sealse raadioettevõtte AVRO korraldatud jõuproovil, mida on hinnatud üldse üheks läbi aegade tugevamaks maleturniiriks, mis kunagi peetud. Oma võimaluse kasutas meie mees ka suurepäraselt ära, võttes sellelt hirmkõva tasemega turniirilt heas stiilis esikoha ning jättes selja taha terve rea malelegende eesotsas valitseva maailmameistri Aleksandr Alehhiniga!

Paul Keres osalemas rahvusvahelisel maleturniiril Tallinn-1971. Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Paul Keres (7. jaanuar 1916 – 5. juuni 1975)

• Seitsmekordne maleolümpia kuld (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964)
• Maleolümpia pronks (1939)
• Kolmekordne EM-kuld males (1957, 1961, 1970)
• Mitmekordne Eesti ja NSV Liidu meister males
• Kolmekordne Eesti aasta sportlane (1937, 1959, 1962)
• 20. sajandi parim Eesti sportlane (rahvahääletus 1999)

Kerese tulemused tiitlipretendentide turniiridel

1950: 1) David Bronštein (NSVL), 2) Issaak Boleslavski (NSVL), 3) Vassili Smõslov (NSVL), 4) Paul Keres (NSVL)

1953: 1) Vassili Smõslov (NSVL), 2-4) David Bronštein (NSVL), 2-4) Paul Keres (NSVL), 2-4) Samuel Reshevsky (USA)

1956: 1) Vassili Smõslov (NSVL), 2) Paul Keres (NSVL), 3) David Bronštein (NSVL)

1959: 1) Mihhail Tal (NSVL), 2) Paul Keres (NSVL), 3) Tigran Petrosjan (NSVL)

1962: 1) Tigran Petrosjan (NSVL), 2-3) Jefim Geller (NSVL), 2-3) Paul Keres (NSVL)

1965. aastal selgitati tiitlipretendent välja mitte turniiri, vaid omavaheliste matšidega. Keres jäi pidama veerandfinaalis, kaotades hilisemale võitjale Boriss Spasskile (NSVL).

Tiitlipretendent

Nii sai Keresest maailmameistritiitli pretendent. Tõsi, nagu me tagantjärele teame, pretendendistaatusega tal kahjuks leppida tuligi, mistõttu jäi teda saatma ehk isegi pisut dramaatilise varjundiga «igavese teise» oreool. Kui esialgu takistasid tal tiitlimatši pidamast ummikusse jooksnud läbirääkimised Alehhiniga, siis hiljem veeretasid tõkkeid teele II maailmasõja keerukad ajad ja lõpuks Alehhini surm 1946. aastal. Maailmameistri tiitli jagamine läks rahvusvahelise maleföderatsiooni FIDE kätesse ning Keres, kes esindas olude sunnil siitmaalt edasi Nõukogude Liitu, oli nüüd ainult üks tiitlipretendent mitmest.

Olles jätkanud maailma maleelus osalemist ka sõjapäevil Saksa võimu alla kuulunud Eestis, saatsid Kerest mõnda aega küll Nõukogude võimu süüdistused vales meelsuses, ent õnneks lubati ta peagi võistlusareenile tagasi. Ta sai kaasa lüüa 1948. aastal toimunud uue maailmameistri selgitamise turniiril Haag-Moskva ja korduvalt osaleda maailmameistri väljakutsuja sõelumiseks korraldatud tiitlipretendentide (ehk kandidaatide) turniiridel – kuhu pääsemine oli juba ise auasi.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Säärased pretendentide turniirid või matšid leidsid aset alates 1950. aastast ja Paul Keres mahtus neile mängima koguni esimesel kuuel (!) korral, olles seejuures neljal korral järjest oma Igavese Teise hüüdnimele vastavalt puhtalt teine või jagades teist kohta.

Rahvusvahelisel maleturniiril Tallinn-1975 on vastamisi läinud Paul Keres ja Boriss Spasski. Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Meeldejääv teekond

Kuigi maailmameistriks Keres ei tulnud, paigutavad asjatundjad teda üsna üksmeelselt maailma maleajaloo suurimate nimede sekka. Sportlikult poolelt toetavad seda hinnangut arvukad kuldmedalid maleolümpiatelt, EM-võistlustelt ja NSV Liidu meistrivõistlustelt, samuti fakt, et karjääri jooksul võitis Keres partiisid tervelt üheksa erineva male maailmameistri vastu.

Kuid lisaks malelisele saavutusvõimele oli Keresel oluline roll rahvusliku vaimu alal hoidmisel. Otsisid inimesed ju ajal, mil Eesti kuulus NSV Liitu, vastukaaluna riiklikule survele ikka võimalusi rahvusliku eneseteadvuse turgutamiseks – ja härrasmeheliku Kerese edu malelaua taga, tema vaoshoitud ja korrektne käitumine ning sirgeselgne hoiak kandsid eneses just vastupidamise ja edasikestmise sõnumit. Ta kasvas kaasmaalaste südametesse ja on sinna jäänud tänaseni.

Lisalugemist

• Valter Heuer «Meie Keres» (Tallinn 2011)
• Paavo Kivine (koostaja) «Paul Keres. Mälestusi, materjale, kirju» (Tallinn 2015)