KUULSUSTE HALL ⟩ August Englas - II maailmasõjas haavata saanud kahekordne maailma parim maadleja

Vabamaadluses maailmameistriks kroonitud August Englase vastuvõtt Tallinnas Balti jaamas (1954). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1953. aasta aprillis toimunud Kreeka-Rooma maadluse MM Itaalias Napolis leidis aset õige pea pärast NSV Liitu aastakümneid oma haardes hoidnud Jossif Stalini surma, olles üldse esimesed maadluse MM-võistlused, kus selle suure riigi matimehed kaasa tegid. Kuid uue piiritähise meie spordilukku püstitas ka sealt MM-kullaga kodumaale naasnud poolraskekaallane August Englas, tulles maailmameistriks esimese eesti sportlasena pärast II maailmasõda.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 43.

Pühajärve vallast võrsunud August Englas oli mitmes mõttes eriline isiksus. Spordi juurde oli ta jõudnud alles täismehena II maailmasõja järel, kus ta Punaarmeesse mobiliseerituna oli ka lahingutegevuses osalenud, haavata saanud ning vapruse eest koguni ordeni välja teeninud.

Olles pärit Lõuna-Eesti kuppelmaastikult, tundis Englas esialgu (arusaadavalt!) rõõmu suusatamisest, ent pühendus peagi maadlusele ja seda edukalt. Kõigest kaheaastase harjutamisega kosus mehe tase sedavõrd korralikuks, et lubas võita esimese Eesti meistritiitli, veel aasta hiljem krooniti ta aga juba NSV Liidu tšempioniks.

Eesti maadlusässade August Englase ja Johannes Kotkase näidismatš on publiku saali toonud (u 1952). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

August Englas (15. jaanuar 1925 – 21. märts 2017)

• OM 4. koht vabamaadluses (poolraskekaal, Helsingi 1952)
• MM-kuld Kreeka-Rooma maadluses (1953)
• MM-kuld vabamaadluses (1954)
• Paljukordne Eesti ja NSV Liidu meister maadluses

Matil rassimine sobis füüsiliselt võimekale ja plahvatuslikult nobedale Englasele suurepäraselt. Ta oli maadlusareenil tuntud hea taktikuna ning tal oli ükskõik, kas võistelda Kreeka-Rooma või vabamaadluses. Vägilase enda mõningane eelistus kuulus küll vabatehnikale, kuid tiitleid kogunes mõlemalt poolt ning näiteks 1951. aastal tuligi ta NSV Liidu meistriks mõlemas maadlusviisis!

Rahvusvahelisel maadlusareenil

Tõus suure kodumaa maadlustippu avas samal ajal Leningradis kõrgemas treenerite koolis õpinguid alustanud Englasele ühtlasi ukse NSV Liidu koondisesse. Oma koondisedebüüdi tegi ta võiduga 1949. aastal peetud ülemaailmsetel üliõpilasmängudel ja sealtpeale valitses ta järgneva kuue aasta jooksul maailma poolraskekaalu maadlust üsna jõuliselt.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Tõsi, tõeliselt kaalukatele tiitlivõistlustele pääsu tuli pärast kooli lõpetamist taas kodusesse Eestisse naasnud atleedil oodata 1952. aastani, mil NSV Liit tegi Helsingis oma läbi aegade esimese olümpiastardi.

Soomemaal medalisoosikuna olümpiamatile astunud Englasele kuulus seejuures omalaadne au, sest just temast sai ajaloos esimene NSV Liidu koondises olümpiastardi teinud Eesti sportlane. Paraku ei osutunud see mõõduvõtt meie mehe jaoks nii kordaläinuks, kui ta oli lootnud – viimane võistluseelne ettevalmistus ei kulgenud soovitud moel, mistõttu jäi medal kõige napimalt võtmata ning leppida tuli 4. kohaga...

August Englas (parempoolne) heitel Endel Saare vastu (u 1954). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Vigade parandus

Kuid mis valesti, see uuesti! Teinud ebaõnnestumisest õiged järeldused, korraldas Englas paaril järgneval aastal tõsise vigade paranduse, lisades peale eespool juba mainitud Kreeka-Rooma maadluse MM-tiitli aasta hiljem Tokyost oma medalikontole ka vabamaadluse MM-kulla ning tulles esimese ja seni ainsa eestlasena maailmameistriks mõlemas maadlusviisis.

August Englase MM-kullad

1953. aasta MM-võistlused Kreeka-Rooma maadluses (Napoli, 17.–19. aprill)

Poolraskekaal

1. August Englas (NSV Liit)

2. Kelpo Gröndahl (Soome)

3. Kurt Rusterholz (Šveits)

1954. aasta MM-võistlused vabamaadluses (Tokyo, 22.–25. mai)

Poolraskekaal

1. August Englas (NSV Liit)

2. Adil Atan (Türgi)

3. Viking Palm (Rootsi)

Võib uskuda, et säärane võimekus toonuks Englasele medaleid veel mitmelt suurelt jõuproovilt, kahjuks aga nii ei läinud. Nimelt tabas uueks olümpiaks valmistunud maadlusmeistrit aasta enne Melbourne’i mänge paha õlavigastus, millest tal korralikult taastuda ei õnnestunudki. Meie tippmaadleja karjäär lõppes enneaegselt ja paraku olümpiamedalita.

Lisalugemist

• Tiit Lääne (koostaja) «August Englas» (Tallinn 2007)
• Tiit Karuks «Kaheksa kanget. Valitud usutlused» (Tallinn 2015)