KUULSUSTE HALL ⟩ Eesti esimene neljakordne olümpialane

Jüri Tamm Moskva olümpiavõistlustel (1980). Foto: Endel Tarkpea/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1980. aasta maikuus said asjahuvilised kõikjal üle maailma kuulda teateid Musta mere rannikul Leselidze asulas peetud harukordselt kõrgetasemelisest vasaraheitevõistlusest, mille käigus ületati selle kaasakiskuva ala seni kehtinud maailmarekord koguni kolmel korral. Maarjamaa spordisõpru rõõmustas aga teadmine, et ajaloolise mõõduvõtu üks peategelasi oli noor eestlane Jüri Tamm, kes parandas Leselidzes rekordit Juri Sedõhhi järel järjekorras teisena ning võis seda siis enda omaks pidada ligemale 20 minuti jooksul – kuniks Sedõhh selle lõplikult enda nimele kirjutas...

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 45. Muide, 5. veebruaril tähistanuks kahekordne olümpiapronks Tamm oma 65. sünnipäeva.

Kuuludes selliselt üldse esimeste sekka maailmas, kes alistanud vasaraheitjate seas nii ihaldusväärse 80 meetri piiri, kerkis Tamm ühtlasi sama aasta Moskva olümpiamängude medalisoosikute hulka – ehkki tegelikult oli tema tõus vasaraheitehierarhias kestnud selleks ajaks järjepannu juba mitu head aastat.

Jüri Tamme olümpiamedalid

Vasaraheide Moskva OM 1980 (30. – 31. juuli)

1. Juri Sedõhh (NSVL) 81.80
2. Sergei Litvinov (NSVL) 80.64
3. Jüri Tamm (NSVL) 78.96

Vasaraheide Seouli OM 1988 (25. – 26. september)

1. Sergei Litvinov (NSVL) 84.80
2. Juri Sedõhh (NSVL) 83.76
3. Jüri Tamm (NSVL) 81.16

Olles alustanud oma sportlasteed 1970. aastate alul Pärnus ning teinud suvepealinnas harjutades endale Eesti noorteparemiku seas üksjagu nime, ei rahuldunud Tamm pelgalt koduse tipptasemega ning suundus 1975. aastal edasi treenima Kiievisse. Ta soovis kasvada nii vasaraheitjana kui ka alustada õppimist sealses kehakultuuriinstituudis.

Jüri Tamm (1980. aastad). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Ukrainas sai Tamme treeneriks maailmamainega Anatoli Bondartšuk ning tema treeningkaaslaste sekka kuulus tulevane kahekordne olümpiavõitja Juri Sedõhh – ja sedavõrd soodsa harjutamiskeskkonna oskas hea analüüsivõimega pärnakas korralikult enese kasuks tööle panna. Areng osutus nõnda jõudsaks, et ainuüksi esimese Kiievis veedetud aastaga paranes mehe isiklik rekord enam kui kümne meetri jagu!

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Pikad aastad medalimängus

Pärast 1979. aastal lõpetatud õpinguid Kiievi kehakultuuriinstituudis võis Tamm nüüd keskenduda senisest veelgi kvaliteetsematele treeningutele ja kuigi oma Leselidzes püstitatud rekordit ta järgmise nelja hooaja vältel uuendada ei suutnud, polnudki sellest lugu. Olles kord NSV Liidu koondise ukse lahti teinud, pääses ta järgnevate aastate jooksul regulaarselt rahvusvahelistele võistlustele.

Jüri Tamm (5. veebruar 1957 – 22. september 2021)

OM-pronks vasaraheites (Moskva 1980)
OM-pronks vasaraheites (Seoul 1988)
OM 5. koht vasaraheites (Barcelona 1992)
MM-hõbe vasaraheites (1987)
Maailmarekord vasaraheites (1980)
Kaks maailma tippmarki raskusheites (1991, 1992)
Maailma edetabelijuht vasaraheites (1985)

Jüri Tamm kodupubliku ees Tallinnas (u 1990). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Esimese suure medali – pronksi – võitiski Tamm just 1980. aasta Moskva olümpiamängudelt, edaspidi lisandusid selle kõrvale veel MM-hõbe (1987) ning teinegi olümpiapronks, seda 1988. aasta Seouli mängudelt. Usutavasti võinuks meie mees medalini jõuda ka 1984. aasta Los Angelese olümpialt – sest sai ta ju sel hooajal kirja oma elu margi 84.40, mis kuulub tänini maailma kõigi aegade edetabelis esikümnesse! – ent mäletatavasti jäi idabloki riikidel neil mängudel poliitilistel põhjustel osalemata.

Ei hoidnud kogemusi vaka all

Kokku veetis esimese eestlasena neljadel olümpiamängudel kaasa löönud Tamm suures spordis kaks aastakümmet, saades juba küpse vasaraheitjana Barcelona ja Atlanta mängudelt ühtlasi kirja olümpiastardid Eesti koondise eest, seejuures küll medaliheitlusse sekkumata. Hiljem andis ta oma rikkalikke teadmisi edasi nii treeneritööd tehes kui ka mitmetel muudelgi spordiga seotud positsioonidel – näiteks Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ametis.

Jüri Tamm olümpiasportlaste austamisel Tallinnas (1988). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Lisalugemist

• Deivil Tserp «Irdinimene. Jüri Tamme lugu« (Tallinn 2001)
• Deivil Tserp (koostaja) «Eesti kergejõustiku kullakamber» (Tallinn 2010)