KUULSUSTE HALL ⟩ Eestlasest maratoni olümpiahõbe, kes jooksis läbi Ameerika

Jüri Lossman osalemas rahvusvahelistel võistlustel Tallinnas (1917). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

22. augustil 1920 tegi Antwerpenis olümpiaajalugu Eesti jooksja Jüri Lossman. Võitnud 48 osaleja konkurentsis tasavägise heitluse tulemusel hõbeda maratonijooksus, sai temast esimene iseseisvale Eesti riigile olümpiamedali toonud sportlane.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 46.

Seejuures oli hõbemedal enne lõpupingutust liiga jõudusäästvalt jooksnud Lossmanile koguni pisike pettumus – võidukas soomlane Hannes Kolehmainen edestas teda finišis ju vähem kui 13 sekundiga ja võinuks eestlase varasema lõpukiirenduse puhul olla kindlasti püütav...

Viljandimaalt Kõo vallast pärinenud Lossman alustas oma sporditegevust Tsaari-Venemaa päevil ja seda hakatuseks sugugi mitte kergejõustikuradadel, vaid hoopis vutiväljakutel, kus ta kuulus ühe Eesti esimese jalgpallimeeskonna Merkuuri ridadesse. Jooksumehena asus Lossman endale nime tegema alles täiskasvanueas, tulles 1916. aastal Venemaa meistriks 5000 meetri jooksus ning püstitades lisaks Venemaa rekordeid 10 000 meetris ja maratonis.

Eesti kergejõustiklased võistlusreisil Londonis (1922). Vasakult: Aleksander Klumberg, Jüri Lossman, Johannes Villemson, Harald Tammer, Sulev Kallas. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Jüri Lossman (4. veebruar 1891 – 1. mai 1984)

• Olümpiahõbe maratonijooksus (Antwerpen, 1920)
• Olümpiamängude 10. koht maratonijooksus (Pariis, 1924)
• Venemaa meister 5000 meetri jooksus (1916)
• Mitmekordne Eesti meister kergejõustikus
• Mitmekordne Eesti ja Venemaa rekordiomanik kergejõustikus
• Eesti spordijuht 1942–1944

Kergejõustikuharrastuse kõrvalt pühendus Lossman Eesti spordielule laiemaltki, näiteks spordialase kirjanduse üllitajana – koos Johannes Villemsoniga anti juba 1917. aastal välja I Eesti spordikalender, pannes sel moel aluse aastakalendrite regulaarsele ilmumisele ja kujundades neist üldse esimese eestikeelse spordialaste teatmetrükiste sarja.

Tippmees

Toonastele oludele vastavalt oli Lossman spordis suuresti iseõppija, lõigates enda jaoks tublisti kasu koos mainekate põhjanaabritest jooksumeeste vendade Kolehmainenitega ajuti Soomes peetud ühistreeningutest. Nii kerkiski ta pikkadel jooksudistantsidel mõne aastaga heale rahvusvahelisele tasemele ning kuulus vastiseseisvunud Eesti esimeste tõeliselt tähelepanuväärsete spordinimede sekka.

Oma esimest suurtulemust näitas Lossman, nagu eespool öeldud, Antwerpeni olümpiamängudel, tulles Belgiast kodumaale tagasi läbi aegade esimese Eesti kergejõustiklaste võidetud olümpiamedaliga. Kuid lisaks noppis ta 1923. aasta suvel mitmete tuntud jooksjate eest maratonivõidu Göteborgis toimunud rahvusvahelistel spordimängudel ning sai 1924. aastal Pariisis kirja enda karjääri teise olümpiamaratoni (kus tal õnnestus finišeeruda taas esikümnes!).

Jüri Lossman (vasakul) koos Tallinna külastanud Soome jooksukuulsuse Paavo Nurmiga (1927). Foto: Karl Akel/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Jüri Lossmani olümpiahõbe

Antwerpeni OM maratonijooks (22. august 1920)

1. Hannes Kolehmainen (Soome) 2:32.35,8

2. Jüri Lossman (Eesti) 2:32.48,6

3. Valerio Arri (Itaalia) 2:36.32,8

Peale selle lõi Lossman 1928. aastal juba kogenud jooksjana kaasa legendaarsel esimesel võidujooksul läbi Ameerika (Trans-American Footrace) Los Angelesest New Yorki, mille distants oli rohkem kui 5500 km pikkune ja mille lõpetas umbes 200 alustajast ainult 55 meest, eestlane nende hulgas. Korraldajad soovisid seal osalemas näha tippmaratoonareid kõikjalt üle ilma ja nende kaasamiseks oli leitud ka korralikud stardirahad, mis tähendas meie mehele paraku ühtlasi amatööristaatusest loobumist.

Eesti spordi kuulsuste hallist

Eesti spordi kuulsuste hall avati Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti spordi lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Teenekas spordijuht

Nii saigi tema sportlastee otsa. Läbinud Eesti Kehakultuuri sihtkapitali poolt organiseeritud spordiinstruktorite kursused, kujunes Lossmanist sealtpeale aktiivne koduse spordielu ohjaja. Innukalt aitas ta korraldada ka noorte spordiüritusi, annetades tulevastele sporditippudele sealjuures tihti auhindadeks uhkeid esemeid omaenese varem võidetud sporditrofeede hulgast.

Eriti olulist rolli mängis Lossman siinse sporditegevuse suunamisel II maailmasõja aegu, asudes Saksa okupatsiooni päevil juhtima Eesti omavalitsuse rahvakasvatuse peavalitsuse spordiametit ning olles sedasi sisuliselt okupatsiooniaegseks Eesti spordijuhiks. 1944. aastal oli ta aga sunnitud kodumaalt Rootsi lahkuma, jätkates oma töid-tegemisi teisel pool Läänemerd edaspidi peamiselt nooruses omandatud erialal, hõbe- ja kullassepana.

Lisalugemist

• Tiit Lääne «Jüri ja Leks» (Olympia 1996)
• Deivil Tserp (koostaja) «Eesti kergejõustiku kullakamber» (Tallinn 2010)