PM PEKINGIS ⟩ Sõjapõgeniku lapselaps kirjutas sinimustvalge all Eesti olümpialoosse uue peatüki

Olümpianõlvad olid Kaitlyn Vestersteini jaoks paras väljakutse ning slaalomis ei õnnestunudki tal üle lõpujoone tulla. Foto: CHRISTIAN HARTMANN/REUTERS/Scanpix

Kui Eesti on taliolümpial olnud mäesuusatamises esindatud, siis rohkem kui pooltel juhtudel on selle teoks tegijat tulnud otsida piiri tagant. Nimelt on meie üheksast mäesuusatajast viis olnud väliseestlased ning Pekingis sai Karin Peckert-Forsmanni, Connor O’Brieni, Tiiu Nurmbergi ja Warren Cumming Smithi kõrvale kirjutada Kaitlyn Vestersteini nime.

1999. aasta 21. juunil ilmavalgust näinud Katie, nagu ta ise enda kohta ütleb, on mäesuusatamisega tegelenud nii kaua, kui mäletab. «Vanemad panid mind suuskadele kohe, kui ma hakkasin kõndima, nii kahe-kolmeaastaselt,» sõnab ta, naeratus näol.

Mäesuusapisikuga nakatumise tegelikku süüdlast tuleb otsida aga põlvkond taamalt: nimelt olid Kaitlyni vanaisa Paul ja vanaonu Karl need, kes nõlvadelt alla tuhisemisse ära armusid ning seda järglastele tutvustasid.

Kui Karl Vestersteini nimi on meie mäesuusaringkondades teada ja tuntud – omaaegne treener ja kümnekordne Eesti NSV meister –, siis Paul Vesterstein põgenes Eestist Teise maailmasõja ajal Saksamaa kaudu USAsse. Lombi taha jõudnuna ta vana armastust siiski ei jätnud, vaid esindas 1950ndatel Minnesota Duluthi ülikooli ning avas hiljem suusapoe, mille haldamise jättis pensioniea lähenedes oma lastele. Nõnda kasvaski Katie üles mäesuusatamise keskel.