Külalised kaaperdasid Tartu maratoni

Otepää MK-etapi korraldaja Jaak Mae näitas Tartu maratonil publikule oma võimsaid paaristõukeid. Foto: Margus Ansu

Tartu maratonil domineerisid sel aastal välismaalased, parima eestlasena tuli Algo Kärp üle finišijoone 24ndana.
 

Tartu abilinnapea Tiia Teppan, endiste tippsuusatajate Vahur ja Jaak Teppani ema, seisis paar kilomeetrit enne Tartu maratoni lõpujoont metsa vahel, vaatas finiši eel kiirust koguvaid osalejaid ega jõudnud ühte asja kuidagi ära imestada.

Huvitav küll, kus on Eesti suusatajad, tabas ta end korduvalt mõttelt.

«Ma tean enamikku Eesti suusatajaid ikka nägupidi,» rääkis ta poolteist tundi pärast kiiremate saabumist maratoni külaliste telgis, kus kutsutud said tuule eest kaitstuna praetud kana ja kala, mustikasuppi, vähemalt kahte sorti salatit ja kooki, kohvist rääkimata. «Aga nende hulgas, kes eesotsas sõitsid, oli enamik puha välismaalasi.»

Tollele tõsiasjale osutasid Teppani silmis ka siinmail harva nähtavate mustrite ja värvidega võistlusvormid.

Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelk võib rinna uhkelt ette ajada, et on suutnud pikaaegse eeskujuliku tööga kasvatada Tartu suusamaratonist jõuproovi, mille Eesti piiridest kaugemale ulatuv kuulsus ja hea maine on siia meelitanud viimastel aastatel üha rohkem võõramaalasi. Kelk on loonud niivõrd perfektselt toimiva organisatsiooni, et, olgu siinkohal paljastatud, tema enda kohalolek Otepääl ega Elvas polnud enam vajalikki. Maraton saab peetud ilma tema vahetu sekkumisetagi.

Aga teisalt – ja siin tuleb nõustuda abilinnapea Teppaniga – muudab välismaalaste üha jõulisem võimutsemine Tartu maratoni ebahuvitavamaks, sest eestlastel pole parimate seas enam mingit sõnaõigust. Tosina edukama mehe hulka, kes autasustamisele pääsevad, ei mahtunud mitte ühtegi Eesti suusatajat.

Vanameistri õppetund

Eestlastest tegi kiireima sõidu koondislane Algo Kärp, kes kaotas võitjaks pärjatud Jörgen Brinkile Rootsist üle kahe ja poole minuti. Ent see ei andnud rohkemat 24. kohast. Teine koondislane Aivar Rehemaa lõpetas temast kolm ja pool minutit hiljem, 25ndana.

Kui eestlaste killas Eestimaa pikimal suusavõitlustel miski tähelepanu väärib, siis kindlasti sprindikoondislaste kaasalöömine – kuigi nende põhitöö, MK-sarja lõpuni jääb veel tervelt kuu. Kuid nii Kein Einaste, Andres Kollo kui Timo Simonlatser pidid alla vanduma tippspordist loobunud Jaak Maele. Kusjuures, nagu vaheaegade võrdlus halastamatult välja toob, lõi vanameister Mae noori kiireid just viimaste kilomeetrite teravama lõpuga.

Ja kui eestlastest kõneldes veel vähegi helgeid noote otsida, siis tuleb anda au Swedbanki juhatuse liikmele, krediidijuhtimise divisjoni juhile Rait Pallole, kes lõpetas 60. kohaga. Kõigest 15 Eesti suusatajat olid temast nobedamad.

Statistika kinnitab igati välismaalaste ülevõimu. Poolesaja parima sekka mahtus eestlasi kõigest kuraditosin ja esisaja hulka 39. Kahesaja kiireima seas jagus eestlastele kohti vaid pisut üle poole – 105.

Arvud ei jäta kaksipidi mõtlemiseks ruumi: suurenenud ei ole üksnes Tartu maratoni rahvusvaheline populaarsus, vaid tõusnud on ka tase. Seda sain tunda omal nahal. Hoolimata tuisust, mis ajas suusarajad kohati sedavõrd umbe, et näiteks Palu toitlustuspunkti 46,6. kilomeetril, kuhu varasemate aastate pika ja kiire liu asemele tuli mäest alla läheneda keppidega pidevalt hoogu juurde andes, õnnestus mul sõita oma kõigi aegade Tartu maratoni parim aeg, 3:33.05. Veel kaks ja kolm aastat tagasi saanuks selle tulemusega uhkelt koha 150 hulgas, ent tänavu ei andnud see enamat 326. kohast.

Konkurentide rünnakud

Ja tase ei ole tõusnud üksnes tänu välismaalastele, vaid ka Eesti tippharrastajate arengu tõttu. Kaks talve tagasi tähendas mu 146. koht Tartu maratonil eestlaste mitteametlikus arvestuses 96. tulemust. Eile, hoolimata palju kiiremast sõidust, lõpetas minust eespool tervelt 191 Eesti suusatajat. 96. aja sõitis nende seas tipptriatleet Priit Ailt.

Konkurentsi tihedus oli pidevalt tuntav-nähtav rajalgi. Kui veel paar aastat tagasi tuli Tartu maratonil ette hetki, et sõitsid metsa vahel ihuüksi või olid eelmised ja järgmised paarisaja meetri kaugusel, siis sedapuhku kulgesid algusest lõpuni pikad suusarivid. Näiteks komistasin umbes kolmandikul võistlusmaal ühe teeületuse eel – lõin rada vahetades kepiotsaga parema suusa pihta ja panin põlve ning käed korraks maha – ning sellest piisas, et vähemalt kümme meest vuhises mööda.

Ratturid suuskadel

Kuna konkurendid olid pidevalt valmis selja tagant ründama, ei saanud korrakski lõdvaks lasta ega hinge tõmmata. Lisaks pidi pingsalt jälgima, kuhu rada eespool keerab, et mitte jääda väliskurvi, vaid lõigata õigel ajal sisemisse. Väike valearvestus optimaalse trajektoori valikul ning taas võisid näha, kuidas paar meest sinust innuga mööda lükkasid. Ja kaitsesid edaspidi oma positsiooni iga hinna eest.

Aga kui eilsele Tartu maratonile kainelt, analüüsivalt ja adrenaliinivabalt tagasi vaadata, ei ole pääsu küsimusest, mis on ikkagi selle kõige mõte, et sajad mehed – ja mõned naised ka – tulevad pingutama 63 km sama hästi kui elu eest, ehkki suurem jagu neist kaotab võitjale nii või teisiti üle poole tunni. Jalgrattur Caspar Austa (302. koht) tunnistas poolel maal vähemasti ausalt, et rattaga oleks sama rada ikka palju lihtsam läbida.

Raido Kodanipork, samuti endine tipprattur, ei varjanud, et tal kerkis juba viis minutit enne starti pulsisagedus stardierutusest kolmekohaliseks. Ta oli klassikalist sõiduviisi harjutanud kõigest kümme päeva. «Ei viitsi rohkem, muidu läheb asi tippspordiks ära,» lisas ta. Sellegipoolest sõitis ta nii tugevasti, et 200. koha piir oli enamiku distantsist käeulatuses, kuni umbes 10 km enne lõppu haakus suusa pidamisala külge kuusekäbi või männikoore tükk – ega tulnud sealt kuidagi lahti. Viimaks pidas Kodanipork kinni, võttis suusa jalast ning üritas takistavast tegurist kaks-kolm minutit lahti saada. Lõplikult see ei õnnestunudki. Seetõttu tuli tal leppida 280. kohaga.

Küsimusele, mis on armutu pingutamise mõte, peab igaüks ise vastuse leidma. Fakt on see, et välismaalaste hordid teevad sellele küsimusele vastamise aasta-aastalt aina keerukamaks.

Tartu maraton
Mehed. 1. Jörgen Brink (Rootsi) 2.43,21, 2. Daniel Rickardsson (Rootsi) 2.43,22, 3. Jimmie Johnsson (Rootsi) 2.43,23, 4. Thomas Alsgaard (Norra) 2.43,24, 5. Stanislav Rezac (Tšehhi) 2.43,24, 6. Anders Högberg (Rootsi) 2.43,24, ... 24. Algo Kärp 2.45,57, 25. Aivar Rehemaa 2.49,30, 29. Martti Himma 2.50,45, 30. Madis Vaikmaa 2.50,47.
Naised. 1. Susanne Nyström (Rootsi) 3.06,27, 2. Jenny Hansson (Rootsi) 3.06,28, 3. Seraina Boner (Šveits) 3.06,31, ... 5. Tatjana Mannima 3.12,25, 9. Laura Rohtla 3.20,41.