KUULSUSTE HALL ⟩ Roman Ubakivi – rahvusliku jalgpalli taaselustaja

Roman Ubakivi Lõvisid juhendamas (1980. aastad). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Nõukogude Liidu piirest välja võistlema pääsemine oli Eesti NSV pallimänguvõistkondade jaoks niigi haruldane, ent veelgi haruldasem oli see siinsetele noorteesindustele. 1987. aasta suvel see ometi juhtus.

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 47.

Tallinna Lõvide noorte jalgpallimeeskond tegi treener Roman Ubakivi juhtimisel siis esimest korda kaasa Soomes peetud suurel rahvusvahelisel jalgpalli noorteturniiril Helsinki Cup ja tekitas sellega kodumaal omajagu furoori. Sest ei piirdunud lõvipoisid ju pelgalt raudse eesriide tagant väljaminemisega, oh ei, nad tulid koju tagasi koguni turniirivõiduga!

1980. aastate ärkamisaeg

See pisut ootamatuna mõjunud edu oli märk Eesti jalgpalli taasärkamise võimalikkusest ja asjaolu, et Lõvid selle saavutusega muuhulgas näiteks ka Spordilehe esiküljele pääsesid, andis aimu, kui määratu oli Maarjamaal olnud janu jalgpallivõitude järele. Sest kahjuks oli juba 1960. aastate lõpul siinmail lõpetatud esindusvõistkonna kaasalöömine NSV Liidu meistrivõistlustel ning vähendatud üldist jalgpallile pööratavat tähelepanu – ja see otsus kahandas vutimängu Eestis pikaks ajaks sisuliselt nurgataguseks alaks.

Nüüd, 1980. aastatel, tundsid spordisõprade teravad ninad õhus lõpuks muutuste hõngu ja treener Ubakivi roll oli selles enam kui suur. Lõi ju alates aastast 1983 üleliidulisel areenil uuesti kaasa ka kodune esindusmeeskond Tallinna KSMK (Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool, hilisem Sport), mis tegutses esmalt just tema juhendamisel ja mille esimese tuumiku moodustasid just tema hoolealused.

1974. aastal Eesti NSV jalgpallikarika võitnud Norma meeskond. Roman Ubakivi kükitab esireas vasakul, meeskonna peatreener Uno Piir seisab tagareas paremal. Kuid teiste seas krooniti karikavõitjaks ka hilisem tuntud korvpallitreener Allan Dorbek, kes seisab tagareas kõige vasakpoolsemana! Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Roman Ubakivi (24. märts 1945)

• Eesti meister ja karikavõitja jalgpallis nii treeneri kui ka mängijana
• Kuulus mängijana Eesti NSV esindusmeeskonda
• Eesti rahvusliku jalgpalli taaselustaja
• Olnud noortemeeskonna Tallinna Lõvid, Eesti esindusklubi Tallinna Sport, Tallinna FC Flora ja Eesti rahvuskoondise juhendaja

Olles 1960. aastatel olnud Eesti tugevamaid kaitsemängijaid ja kuulunud ühtlasi Eesti NSV esindusvõistkonda, tuli Ubakivil omal ajal pealt näha siinse vutielu hääbumist ja sellest ajast saati oli ta unistanud rahvusliku jalgpalli äratamisest. Omandanud 1971. aastal kõrghariduse ja alustanud seejärel enda treeneriteekonda, kujunes tema missiooniks eestikeelse jalgpallikeskkonna elushoidmine.

Torgates mängijana ise silma jõudsa töövõimega, ei kartnud iseloomukindel Ubakivi treeneriametiga kaasnevaid väljakutseid. Tema soov oli leida Eesti jalgpalli jaoks oma originaalne arengutee ning selle eesmärgi poole liikudes kujunes noorest mehest aja jooksul püsivalt kõrgtaset otsinud nõudlik juhendaja, kes pani hoolealused treenima suurte koormustega ning suunas neid kõiki kehtestatud reegleid järgima.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Roman Ubakivi (pildil paremal) on taas jalgpallijuttu rääkimas, keskel kuulab teda legendaarne raadiohääl Gunnar Hololei (1990. aastad). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Ubakivi õpilased moodustasid kandva osa Eesti koondisest

Kui KSMK teekond üleliidulises liigas suureks edulooks saada ei jõudnudki, siis Lõvide meeskonnast tuli sihipärase harjutamise tulemusel ometi saavutusrikas kooslus. Nende arvukad võidud üleliidulistel ja rahvusvahelistel noorteturniiridel kandsid sportlikust menust märksa laiemaid tähendusi ning kergitasid tublisti eestlaste sisemist eneseusku.

Nii polegi mingi ime, et kui Eesti rahvusmeeskond taasiseseisvumise järel oma esimesi mänge pidas, koosnes meie koondis paljuski just Ubakivi õpilastest! Temast enesest sai aga aastatel 1994–1995 mõneks ajaks rahvusmeeskonna peatreener.

Lisalugemist

• Paavo Kivine (koostaja) «Tähetund» (Tallinn 1990)
• Olev Reim «Lõvide lugu» (Tallinn 1992)