KUULSUSTE HALL ⟩ Esimene eestlasest talvine maailmameister olümpiaspordialal

Kaija Parve (1980. aastad). Foto: Jüri Jõepera/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

60 aastat pärast Prantsusmaal Chamonix’s peetud I taliolümpiamänge tehti samas paigas taas põnevat spordiajalugu, kui seal leidsid 1984. aasta talvel aset esimesed MM-võistlused naiste laskesuusatamises. Oma rahvusvahelise debüüdi sooritas kunagises olümpialinnas siis ka eestlanna Kaija Parve, kes tuli tugevas konkurentsis suurepäraselt toime ning võitis NSV Liidu koondise koosseisus MM-tiitli teatesõidus – mis oli ühtlasi üldse esimene Eesti sportlanna poolt mõne talvise spordiala MM-võistlustelt saadud medal!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega on tulemas 50 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on järjekorras 48.

Kaija Parve Eesti parima sportlase auhinnaga. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Naiste laskesuusatamine oli neil ammustel 1980. aastatel tõepoolest alles oma teekonna päris alguses, ometi oli õrnem sugu jõudnud selle ala tähelepanuväärselt üles leida Eestiski. Juba 1983. aastal olid Maarjamaa naisbiatleedid selgitanud esimesi koduseid meistreid ning tublimad nende seast tõusid jõudsalt üleliidulisse paremikku.

Teiste hulgas kulges üleliidulisel areenil sihikindlalt edasi tallinlanna Kaija Parve. Enda suusalembese perekonna toel lumepisikuga nakatunud Parve tegi esialgu lootustandva murdmaasuusatajana tegusid üleliidulisel noorsootasemel ja paistis hiljem silma Eesti suusakoondise liikmena. Kui aga siinmail läksid liikvele kuuldused naiste biatlonis toimuvatest positiivsetest arengutest, otsustas temagi alates 1983. aastast edaspidi harrastama asuda just seda ala – olles küllap üksjagu mõjutatud oma samuti laskesuusatamisega tegelenud vendade eeskujust.

Kaija Parve individuaalsed maailmameistritiitlid

10 km (Egg Am Etzel, Šveits, 21. veebruar 1985)

1) Kaija Parve (NSVL) 43.21,4 (2+1+1)

2) Sanna Grønlid (Norra) +59,4 (0+3+1)

3) Eva Korpela (Rootsi) +1.19,1 (2+0+0)

5 km (Falun, Rootsi, 15. veebruar 1986)

1) Kaija Parve (NSVL) 20.07,0 (1+0)

2) Nadežda Belova (NSVL) +46,2 (1+0)

3) Eva Korpela (Rootsi) +1.18,0 (0+2)

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Rahvusvahelisele areenile

Muidugi ei olnud alavahetus lihtne ja uue õppimist jagus piisavalt. Tuli ju Parvel – kes tõusis enda vastsel meelisalal pigem esile tugeva sõidu, ent ebastabiilse laskmisega – lisaks lasketäpsuse lihvimisele kõige muu hulgas hakkama saada seni üldlevinud klassikalise suusastiili asendumisega uue ja moodsa vabatehnikas liikumise vastu...

Head tulemused ei lasknud ennast aga kõigele vaatamata kaua oodata. Kordaläinud stardid NSV Liidu sisestel võistlustel avasid eestlannale peagi NSV Liidu koondise ukse ning tagasid pääsu uue ala esimestele rahvusvahelistele tiitlivõistlustele. Kusjuures põneval kombel kuulus suur osa sellest edust ühtlasi kodumaisele suusatööstusele, sest neil kiiresti muutuvatel aegadel olid ju Parve kasutuses Visu suusavabrikus toodetud lumelauad – seda ka MM-võistluste stardis!

Kaija Parve-Helinurm (14. juuni 1964)

• Seitsmekordne MM-kuld (1984–1988)
• Kahekordne MM-hõbe (1985, 1987)
• Mitmekordne NSV Liidu meister
• Kahekordne Eesti aasta sportlane (1985, 1986)

NSV Liidu koondislane Kaija Parve ja kodumaised VISU suusad (1980. aastad). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Ja häbisse need Pärnus valmistatud suusad meie sportlast ei jätnud. Viiel aastal (1984–1988) järjest mahtus ta MM-kulla pälvinud NSV Liidu teatenaiskonna liikmete sekka, võitis peale selle veel kaks individuaalset maailmameistri tiitlit ning kogus nii 1985. kui ka 1986. aasta MM-võistlustelt naiste arvestuses üldse suurima medalisaagi!

Seejuures võibki Parve pidada enda sportlaskarjääri parimaks just aastat 1985, sest peale korraliku esituse maailmameistrivõistlustel kuulus talle toona igati tunnustamisväärne kolmas koht MK-sarja (omaaegse nimega Euroopa karikavõistluste) üldkokkuvõttes.

Eeltoodu kinnitab kahtlusteta, et Parve oli naiste laskesuusatamise algaastate eredamaid tähti kogu maailmas ning samal ajal üksiti 20. sajandi edukaim talisportlane Eestis. Kahjuks ei saa me kunagi teada, mida oleks ta suutnud korda saata olümpiakonkurentsis, kuhu naiste laskesuusatamine pääses esimest korda 1992. aastal peetud Albertville’i mängudel – sest selleks ajaks oli Parve sportlaskarjäär juba lõppenud.

Lisalugemist

• Tiit Karuks «101 Eesti spordilugu» (Tallinn 2011)
• Henno Linn «Eesti Dünamo ajalugu. 1. raamat» (Tallinn 2017)