Eesti hokimängijale määrati erakordselt karm karistus

Kuigi Olle Sildre sai meistriliigas tegutsemise keelu, võib ta lastega tööd jätkata. Foto: Mihkel Maripuu

Riho Soonik, Jaan Mölder ja Ahti-Kullervo Jõgi osutusid ootamatult karmideks meesteks. Möödunud nädalal kehastusid nad hokiliidu distsiplinaarkomisjoniks ja määrasid Panter Purikate peatreenerile ja ühele parimale mängijale Olle Sildrele hooaja lõpuni kestva mängukeelu.

Sildre ei peksnud jääl kedagi vaeseomaks ega ramminud meelega vigastust tekitades küljepoorti. Nende asjade eest piirdutuks ilmselt platsilt eemaldamisega mõneks mänguks.

Distsiplinaarkomisjoni hinnangul oli Sildre süütegu palju suurem: pärast Eesti meistriliiga kohtumist olevat ta verbaalselt rünnanud kohtunik Toivo Tilku ja ähvardanud teda füüsilise vägivallaga. Seejuures tugineti vaid kohtuniku raportile, mängija käest ei vaevutud midagi küsima. Sildre pole saanud vastust ka protestikirjale, mille ta otsusest kuulnuna teele saatis.

Selgitusteks aega 48 tundi

Alaliidu distsiplinaarkomisjoni selline käitumine on Eesti teiste meeskonnaalade praktikat vaadates erakordne. Ühegi alaliidu esindajale ei meenunud, et pelgalt verbaalse rünnaku eest oleks mõni mängija või treener pidanud hooaja lõpuni mängudest kõrvale jääma. Samuti näib pretsedenditu see, et otsus langetati mängija selgitusi kuulamata.

Näiteks Eesti Jalgpalliliidus on vahejuhtumite menetlemise kord täpselt paigas – otsust ei langetata kunagi ühe poole sõnadele toetudes, vaid eeldatavalt patustanud mängijale või treenerile antakse 48 tundi aega vastulause esitamiseks.

«Sellist juhtumit nagu Eesti jäähokis, kus kohtunik väidab ühte ja mängija raiub vastu, et midagi sellist pole olnud, mulle jalgpallist ei meenu,» tõdes jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Mõnikord on juhtunud, et süüdistatav jätab seletuse andmata või püüab end kuidagi puhtamaks rääkida. Kui aga tekib sõna-sõna-vastu-olukord, püüame ikkagi otsida täiendavaid pealtnägijaid, kes saaksid juhtunut kirjeldada.»

Uiboleht lisas, et kui siiski jäävad vaid kaks väidet – kohtuniku ja mängija oma –, siis alaliidul oleks raske mitte uskuda oma kohtunikku.   

Jalgpallurite hulgas on kohtuniku ähvardamine ja ründamine omane pigem madalamates liigades osalevatele palluritele. «Umbes neli aastat tagasi lõi üks mängija peaga kohtunikule näkku ja murdis sellega ta ninaluu,» meenutas Uiboleht. «Sellisele teole järgnes mõistagi eemaldamine ja pooleteise aasta pikkune mängukeeld. Verbaalne rünnak ei saa aga nii hull olla. Tavaliselt piirdub karistus mõnemängulise keelu või trahviga. Kohtuniku sõimamise eest määratakse tavaliselt ühe või kahe kohtumise pikkune mängukeeld.»

Treenerile on pika tähtajalise juhendamise keelu määranud ka korvpalliliit. Viimati juhtus see napsitanuna lapsi treeninud ja tüli norinud Jüri Neissaarega, ent selleks ajaks ei tegutsenud ta enam meistriliigas.

Korvpallis on ette tulnud ka kohtunike ründamist ja rusikatega oma õiguse nõudmist. Neist juhtumeist üks kurikuulsaimaid oli 1999. aastal, kui toona esiliigas pallinud Indrek Valge tekitas pärast mängu kohtunik Jüri Oinusele kehavigastusi. Kuigi kohtunikud nõudsid Valgele eluaegset keeldu, pidi mängumees jääma tegelikult kõrvale vaid üheks hooajaks.

Korvpallurite patud

Kohtuniku ründamine on ka kahe Eesti parima klubi peatreeneri paturegistris. 1993. aastal sai Aivar Kuusmaa kohtuniku palliga viskamise eest rahatrahvi ja lühikese mängukeelu, kolm aastat hiljem määrati analoogne karistus Gert Kullamäele, kes oli tõuganud kohtunik Atso Matsalut.

Pelgalt verbaalse rünnaku eest pole aga korvpalluritele nii karmi karistust nagu Sildrele kunagi määratud. «Hooaja lõpuni eemaldamiseks peab ähvardus või rünnak olema ikka väga räige,» mõtiskles korvpalliliidu peasekretär Karel Loide.     

Võrkpall on oma olemuselt pisut rahulikum ja konfliktivabam mäng, kuid kohtunike ja pallurite  konflikte tuleb sealgi ette. Alaliidu peasekretärile Tarvi Pürnile ei meenunud siiski ühtegi hooaja lõpuni määratud mängukeeldu.

«Korduva ja väga räige rikkumise korral oleme karistanud klubi rahatrahvi või hoiatusega. Mängust eemaldamise korral tuleb aga järgmine kohtumine vahele jätta,» loetles Pürn karistusi. Just viimase keelu eiramise tõttu tühistati hiljuti Balti liigas ühe kohtumise tulemus – eelmises kohtumises eemaldatud mängija oli päev hiljem uuesti platsile tulnud.