KUULSUSTE HALL ⟩ Meie esimene olümpiavõitja ujumises
/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)
28. veebruar 2022, 19:00
/nginx/o/2022/02/28/14398515t1h47f2.jpg)
1980. aasta suvel pakkusid Eesti spordisõpradele häid emotsioone uudised Moskva olümpiamängude ujumisbasseinist. Suurepärase soorituse tegi neil võistlustel NSV Liidu koondise liikmena mängudele pääsenud Ivar Stukolkin, kes saabus sealt tagasi koju koguni kahe olümpiamedali omanikuna, pälvides kulla 4 x 200 meetri vabalt teateujumises ning pronksi 400 meetri vabaltujumises! Selle saavutusega läks Stukolkin ajalukku kui meie tänaseni noorim olümpiamedalist, sest kullavõidu hetkel oli tal vanust 19 aasta ja 345 päeva.
Eesti spordi- ja olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli avaliikmest – seega ilmub 49 artiklit eelmise sajandi kõige silmapaistvamatest sportlastest ja sporditegelastest. Käesolev lugu on avaliikmetest viimane, kuid peatselt loodab Eesti spordi- ja olümpiamuuseum jagada artikleid ka neljast uuest sporditegelasest, kes on aasta jooksul kuulsuste halli juurde valitud.
Ujumine oli tulevase olümpiavõitja Ivar Stukolkini jaoks olnud algusest peale see õige ala. Enda teekonda veemaailmas oli ta alustanud 1960. aastate lõpul Tallinnas, asudes treeningutel käima kodu lähedale jäänud legendaarses Kalevi siseujulas. Suunanäitajaks sai seejuures tema vanem vend, omal ajal üleliidulise noortekoondise uksele koputanud Jüri, hilisem mitmekordne Eesti ujumismeister. Kui aga Jüri valis hiljem tõsise spordi tegemise asemel ülikooliõpingud, siis Ivariga läks teisiti.
Ivar Stukolkin (13. august 1960)
OM-kuld teateujumises (4x200 m, Moskva 1980)
OM-pronks (400 m vabalt, Moskva 1980)
MM-hõbe teateujumises (4 x 200 m, 1982)
Eesti ja NSV Liidu meister ujumises
Kahekordne Euroopa rekordi kaasomanik teateujumises (4 x 200 m, 1980)
47 Eesti rekordit ujumises
Eesti ujumisparemikku jõudis basseiniga sinasõbraks saanud ja vees üha kiiremini edasi liikunud Ivar Stukolkin juba koolipoisina 1970. aastate keskel, ent Maarjamaa esiujuja roll polnud see, millega ta soovinuks piirduda. Nii koliski ta kestvama arengu ja tegeliku läbimurde ootuses 1977. aastal Leningradi (praegune Peterburi), asudes õppima sealses Lesgafti-nimelises kehakultuuri instituudis ning harjutama tipptreener Genrihh Jarotski käe all.
Eesti spordi kuulsuste hallist
Eesti spordi kuulsuste hall avati Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti spordi lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.
Aastad suures ujumises
Ületanud Neevalinnas kohanemisraskused ning seedinud ära varasemaga võrreldes tuntavalt kasvanud treeningkoormuse, suutis Stukolkin uutest oludest viimast võtta. Tema meelisaladeks kujunesid eeskätt 200 ja 400 meetri vabaujumised ja edukad sooritused just nendel distantsidel viisidki sihikindla noormehe kõigest aasta möödudes NSV Liidu koondise ridadesse.
Veel selsamal 1978. aastal osales ta 4 x 200 meetri vabalt teateujumises Lääne-Berliinis toimunud MM-võistlustel (startides küll ainult eelujumises) ning jäi punariigi koondisse pidama aastateks 1978–1984.
Ivar Stukolkini olümpiavõit
Moskva OM 4 x 200 meetri vabalt teateujumise finaal (23. juuli 1980)
1. NSV Liit 7.23,50
2. Saksa DV 7.28,60
3. Brasiilia 7.29,30
NSV Liidu meeskond ujus koosseisus Sergei Kopljakov, Vladimir Salnikov, Ivar Stukolkin, Andrei Krõlov
Karjääri parimad tulemused ujuski Stukolkin välja Moskva olümpial, ent tiitlivõistlustele oli tal asja mitmel järgnevalgi hooajal. Lisa tuli ka medalikollektsioonile – 1982. aastal Ecuadoris aset leidnud MM-võistlustel tegi meie mees taas kaasa 4 x 200 meetri vabalt teateujumises, võites sedapuhku hõbemedali ning muutes oma tiitlivõistluste medalikomplekti sel kombel täielikuks.
Boikotiuudis kahandas motivatsiooni
Tippvorm aga püsis ja Stukolkin jõudis individuaalselt finaali veel ka 1983. aastal Euroopa meistrivõistluste 200 meetri distantsil. Kahjuks tabas hoogsalt enda teiseks olümpiaks valmistunud ujujat 1984. aastal kevadel tõsine motivatsioonikriis – idabloki riigid teatasid, et on NSV Liidu eestvõttel otsustanud Los Angeleses toimuvaid olümpiamänge boikoteerida...
Nii jäigi Stukolkini teine olümpiasõit sõitmata ja see võttis mehelt tahtmise tippujumisega jätkata. Taas kodusesse Tallinnasse kolinuna tegi ta oma viimased võistlusstardid aastal 1985 ning lahkus siis suurest spordist.
Lisalugemist
- Tiit Lääne (koostaja) «Ivar Stukolkin» (Tallinn 2011)
- Deivil Tserp (peatoimetaja) «Eesti ujumise lugu» (Tallinn 2017)