Suure käraga maatasa tehtud Superliiga plaan on taas pinnale ujumas

Illustratsioon UEFA logost ja Euroopa superliigast. Foto on illustratiivne. Foto: DADO RUVIC/REUTERS/Scanpix

Mullu tulid Euroopa suurklubid Hispaaniast, Inglismaalt ja Itaaliast lagedale plaaniga luua jalgpalli Euroopa superliiga ehk sisuliselt sooviti end lahti haakida Euroopa jalgpalliliidu (UEFA) korraldatud Meistrite liigast ja luua oma sari. Toona tegid konkurendid, funktsionäärid ja fännid plaani maatasa. Briti meedia andmetel on aga samad klubid taas superliiga plaani pidamas ja peaksid peagi välja tulema ametliku teadaandega.

Möödunud aasta aprillis raputas vutimaailma plaan Euroopa superliigast. Vaid 48 tundi hiljem oli idee sisuliselt kokku kukkunud, taganesid kõik kuus Inglismaa hiidu (Chelsea, City, United, Liverpool, Tottenham, Arsenal), hiljem ka klubid Hispaaniast ja Itaaliast.

Napilt aasta hiljem on aga teema taas päevakorda tõusnud, vahendas Briti meediat Rootsi ajaleht Expressen. UEFA president Aleksander Ceferin on juba teatanud, et on sellele kategooriliselt vastu. Kui enne tuldi ideega lagedale keset pandeemiat, siis nüüd ajal, mis Euroopa on kistud sõtta.

«Nad elavad vist paralleelmaailmas,» ütles Ceferin BBC andmetel. Superliiga idee üks suuri initsiaatoreid Juventuse klubi juht Andrea Agnelli, kes on väidetavalt selle taas päevakorda tõstnud. Superliiga nn teises tulemises on klubid kinnitamata andmetel kokku leppinud, et nad ei soovi liigas garanteeritud kohtasid.

The Athleticu reporter Carl Anka kinnitas, et temale teadaoleva info põhjal on superliiga plaanile taas elu sisse puhutud. «See oli halb idee, mida viidi ellu äärmiselt halval moel ning nad tahavad seda ka nüüd keskpärasel tasemel rakendada. Fännid said superliiga hävitamisega üks kord juba hakkama, nad suudavad seda taas, kui nad vaid tahavad,» kirjutas Anka Twitteris.

12 Euroopa suurklubi teatasid 2021. aasta 18. aprillil Euroopa superliiga loomisest. Superliigat nähti praeguse UEFA Meistrite liiga asendusena, kus 15 Euroopa rikkaimal klubil oleks tagatud kindel koht ja vaid viis meeskonda kvalifitseeruks sportlike tulemuste alustel. Sedavõrd karm jalgpalli aluspõhimõtete kangutamine ajas fännide kõrval vihale ka mängijad ja isegi poliitikud.