Eestist tuule tiibadesse saanud Ukraina-Vene volletäht: ma ei tea, mis mu karjäärist saab. Aga see pole ka oluline

Dmõtro Pašitski mõtted pole praegu võrkpallil, vaid hoopis kodumaal ja seal elavate sugulaste peal. Foto: Facebook @vczenitspb

Eestis karjääri alustanud ja siit tuule tiibadesse saanud tippvõrkpalluri Dmõtro Pašitski (rahvusvaheline kirjapilt Dmytro Pashytskyy – K.J.) elu pöörati sarnaselt paljude teistega 24. veebruari hommikul, mil Vene väed Ukrainasse tungisid, pea peale.

Kuigi Kiievis sündinud keskblokeerijal on taskus ka Vene pass – sellest hiljem – on ta südames ukrainlane, mistõttu ei saa ta niisama vaikides pealt vaadata, kuidas inimesed tema kodumaal surevad. «Olen juba 34 ning andnud endast kõik, et võrkpallis tippu jõuda. Mõistan, et nii mõnigi lause võib lõpetada mu mängijatee, kuid karjääri nimel ma ei vaiki,» sõnas ta nädal pärast konflikti algust Postimehele antud usutluses.

Pašitski jaoks algas tänavune 24. veebruar nagu iga teine päev: äratus, hommikusöök ja seejärel esimene treeningkord. Samal hommikul Ukraina pinnal alanud «erioperatsioonist» sai ta teada alles lõuna paiku, kui kohalikud uudised avas. Ent isegi siis ei osanud ta veel kahtlustada, et ta maailm täielikult kokku kukub.