Rootsi tennisist Robin Söderling tõusis avalikkuse tähelepanu alla, kui alistas 2009. aasta Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste neljandas ringis liivaväljakute kuninga Rafael Nadali ja jõudis lõpuks finaali.
Kas mononukleoos lõpetab taas ühe tennisisti karjääri?
Nüüd aga on ka 2010. aastal Pariisis finaali jõudnud Söderling seisus, kus on päevi, mil ta ei suuda isegi voodist tõusta. 27-aastane rootslane pidas viimase matši mullu 17. juulil, kui võitis koduse Båstadi turniiri. Seejärel diagnoositi tal mononukleoos, millest maailma viies reket pole siiani taastunud, seetõttu on ta maailma edetabelis langenud 24. kohale.
Mononukleoos on Epstein-Barri viiruse põhjustatud, süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ning kaela, kukla ja kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Nakatuda võib näiteks suudlemisel – sellest ka haiguse inglisekeelne rahvapärane nimetus kissing disease –, samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist juues.
Kuna Söderling on võistluskarussellilt eemal olnud juba seitse kuud, on ta tasapisi hakanud kahtlema, kas üldse suudab kunagi naasta.
Söderling tunnistas intervjuus Svenska Dagbladetile, et pidanuks kohe pärast diagnoosi mängimise lõpetama, aga ta jätkas harjutamist, lootes, et saab US Openil mängida.
«Tagantjärele tarkusena võin öelda, et käitusin valesti, ma pole kunagi eriti oma keha kuulanud,» nentis karjääri tipphetkel edetabelis neljandaks tõusnud Söderling. «Pingutasin liiga kõvasti, võib-olla sellepärast ongi taastumine nii kaua aega võtnud.»
Algselt lootis rootslane sel kuul naasta, ent tagasitulek lükkus taas edasi. «Püüan sellele mitte mõelda, kuna see ei tee olukorda paremaks, vaid pigem halvemaks,» mõtiskles Söderling. «Mõistan, et kõike võib juhtuda. Annan endast parima, et naasta, aga võib-olla on juba hilja.»
Söderling pole sugugi mitte esimene tennisist, kes mononukleoosi põdenud. Just selle tõttu oli endine edetabeli seitsmes reket horvaat Mario Ancic sunnitud mullu 26-aastasena karjääri lõpetama.
Tippsportlase puhul on mononukleoos seetõttu ohtlikum kui tavainimesel, et uuesti treenima tohib hakata alles siis, kui haigus on organismist täielikult kadunud, vastasel juhul võivad tagajärjed olla nukrad, nagu tõestas ka Ancici näide.
Mononukleoos on kimbutanud veel teisigi tennisestaare, näiteks endisi esinumbreid Roger Federeri, Justine Henini ja Andy Roddickut, aga ka praegu edetabelis 13. real paiknevat ameeriklast John Isnerit.