Susi: «Varem on Pohlak toetanud Venemaale MM-finaalturniiri korraldusõiguse andmist. Üks tasand, millega me ei saa nõustuda, puudutab Flora ja EJLi rahakottide sassi ajamist. Praegu mitte. Paarkümmend aastat tagasi võis jalgpalliliidu rahaline olukord kahtlane olla, aga praegu ilmselt mitte.»
Järvela: «FIFA ja UEFA nõudmisel auditeerivad EJLi erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorfirmad. Mina isiklikult neid usaldan.»
Susi: «Aga vastates küsimusele, et mis on tähtsuse järjekord, siis vähemtähtsamad on sportlikud põhjused ehk meeste koondise D-divisjoni langemine ja noortekoondiste kehvad tulemused. Praegust poliitilist ja sõjaolukorda arvestades on kaks ülejäänut (kallaletung vallavolinikule ja Venemaa-sõbralikkus) võrdväärsed. Ebastabiilne ja teistele kallale minev inimene ei tohiks jalgpalliliitu juhtida. Ning inimene, kes toetab kuidagi Putinit või Venemaad pole ka hea.»
Järvela: «Normaalses Euroopa riigis oleks jalgpalliliidu president pärast Kose vallavolikoguistungil juhtunu ilmsiks tulekut esitanud kohe lahkumisavalduse. Kui ta poleks seda esitanud, oleks jalgpalliliidu juhatuse liikmed seda presidendilt küsinud. Või siis jalgpalliüldsus. Aga mitte midagi sellist pole juhtunud. Ükski jalgpalliliidu liige pole praegu tulnud välja ja öelnud: Aivar Pohlak peab presidendiametist tagasi astuma.»
«Spordireporterile» laekus ka teine samateemaline kuulajaküsimus: «Mis peaks juhtuma, et jalgpalliliidu juht vahetuks? Vallavolikogu istungil tõuklemine, sõimamine ja räuskamine pole ilmselt piisav?»
Järvela: «Peab juhtuma see, et Eesti jalgpalliüldsusel peab tekkima veendumus, et Pohlakuga enam edasi minna ei saa. Aga tuletan meelde, et aasta eest valiti Aivar Pohlak nelja-aastase mandaadiga presidendiks häältega 73 poolt ja 3 vastu. Sisulist sisemist opositsiooni Pohlakul alaliidus pole.