/nginx/o/2021/07/19/13928532t1h7c1d.jpg)
/nginx/o/2022/04/05/14465915t1hbed2.jpg)
- Pohlak on jalgpalliliidu president olnud 15 aastat
- Mida kõrgem tase, seda tihedamini vahetub juht
- Pikaajaline juht ei tähenda alati halba.
Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kuulub Euroopa kõige staažikamate presidentide esiviisikusse.
Kuigi võib tunduda, et 59-aastane Pohlak on Eesti Jalgpalliliitu juhtinud terve igaviku, on ta tegelikult presidenditoolil istunud 2007. aastast. Küll aga kuulus ta jalgpalliliidu juhatusse juba 1993. aastast ning sai alaliidu asepresidendiks 2003. aastal ehk jalgpalli juhtimise juures on ta olnud riigi iseseisvuse taastamisest alates.
Veel on jalgpalliliidu presidendiks olnud Edgar Savisaar (1989–1992), Mart Opmann (1992–1994), Peeter Küttis (1994–2003) ja Indrek Kannik (2003–2006).
Euroopa dinosaurused
UEFA 55 liikmesriigist on kõige pikaajalisem president Albaania jalgpalliliidul. Juba 20 aastat sealset vutti vedanud Armand Duka valiti tänavu pukki ka kuuendaks ametiajaks ehk ta jätkab kuni 2024. aastani.
/nginx/o/2022/04/05/14465853t1h6953.jpg)
Kui Pohlak on nii 2009., 2013., 2017. kui ka 2021. aastal valitud presidendiks ilma vastaskandidaadita, siis 59-aastasel Dukal tuli märtsis rinda pista endise Albaania koondise peatreeneri Sulejman Starova ja ajakirjaniku Dritan Shakohoxhaga. Duka sai 37, Starova neli ja Shakohoxha mitte ühtegi häält.
Pohlakust kauem, 18 aastat, on ametis olnud ka Luksemburgi jalgpalliliidu president Paul Philipp ja tema Mongenegro ametivend Dejan Savićević. Inglismaa alaliidu presidendi funktsioon on esinduslik ja see positsioon kuulub 1939. aastast kuninglikule perekonnale ning 2006. aastast täpsemalt prints Williamile.
Kõrgemal vahetatakse presidenti tihedamini
Kui vaadata jalgpalliliitude presidente eraldi Euroopa Rahvuste liiga divisjonide kaupa, siis joonistub ühe erandiga välja muster – mida kõrgem on tase, seda väiksem on keskmine presidendi ametiaeg. A-divisjonis on praegu keskmine ametiaeg 4,8, B-divisjonis 5,5 ja C-divisjonis 5,75 aastat. Kõigis neis divisjonides mängib 16 koondist.
Euroopa madalamail tasemel ehk D-divisjonis mängib seitse koondist, kelle hulka kuulub nüüd ka Eesti. Keskmiselt on D-divisjoni praegused presidendid ametis olnud 5,4 aastat.
A-divisjonis on viimasel neljal aastal president vahetunud 11, B-divisjonis kümnel, C-divisjonis üheksal ja D-divisjonis neljal jalgpalliliidul.
Kõige staažikamad Euroopa vutijuhid
1. Armand Duka (Albaania), 20 aastat
2.–3. Paul Philipp (Luksemburg), 18 aastat
2.–3. Dejan Savićević (Montenegro), 18 aastat
4. prints William (Inglismaa), 16 aastat
5. Aivar Pohlak (Eesti), 15 aastat
6.–7. Christian Andreasen (Fääri saared), 12 aastat
6.–7. Ján Kováčik (Slovakkia), 12 aastat
8.–9. Noël Le Graët (Prantsusmaa), 11 aastat
8.–9. Fernando Gomes (Portugal), 11 aastat
10. Karl-Erik Nilsson (Rootsi), 10 aastat
Kuigi tugevamates jalgpalliriikides kipuvad alaliitude presidendid tihemini vahetuma, leidub mõistagi ka erandeid. Näiteks Prantsusmaa ja Portugali jalgpallijuhid Noël Le Graët ja Fernando Gomes on asju ajanud 11 aastat, Rahvuste liiga A-divisjoni tõusnud Ungari jalgpalliliidu president Sándor Csányi 12 aastat.
Tugevatest vutiriikidest rääkides tasub välja tuua ka Hispaania, kelle jalgpalliliitu juhtis ajavahemikus 1988–2017 Ángel María Villar. Kuigi 29-aastase ametiaja sisse jääb Hispaania jalgpalli kuldajastu, saatsid tema perioodi mitmed eetilised probleemid. Ka jalgpalliliidu presidendi kohalt pidi ta tagasi astuma, sest 2017. aastal vahistati ta raha omastamise kahtluse tõttu.
Kuidas on läinud Eesti saatusekaaslastel?
Eesti jalgpallikoondise parimaks saavutuseks Pohlaku ajastul on mõistagi 2012. aasta EM-valiksarja play-off’i jõudmine. Tema ametiaega jääb meie koondise nii parim kui ka halvim FIFA edetabelikoht – 2008. aastal oli Eesti 137. ja 2012. aastal 47. Praegu on aga reaalsus, et jalgpallikoondis kuulub D-divisjoni ehk Euroopa seitsme nõrgema koondise hulka. FIFA edetabelis on Eesti alles 110. Ent kuidas on läinud teistel A-koondistel, kelle jalgpalliliitu juhivad nn dinosaurused?
Etteruttavalt võib öelda, et paremini kui Eestil.
Kui Euroopa kõige pikaajalisem vutijuht Duka 2002. aastal Albaania jalgpalliliidu presidendiks sai, asus nende A-koondis maailma edetabelis 93. kohal. Tasa ja targu kerkis Albaania 2015. aastal ajaloo kõrgeimale, 22. positsioonile, kuid on nüüdseks langenud 66. kohale.
Albaania suurim edulugu pärineb 2016. aastast, mil meeste koondis jõudis esimest korda EM-finaalturniirile ning teenis seal ka ühe võidu.
2022. aasta MM-valiksarjas esines pea kolme miljoni elanikuga Albaania igati soliidselt, jäädes Inglismaale alla kaheksa ja Poolale vaid kahe punktiga. Lõppenud Rahvuste liiga hooajal kindlustas Albaania edasipääsu B-divisjoni. Pelgalt A-koondise tulemusi vaadates on Albaanias asjad pigem korras.
Luksemburg saavutas stabiilsuse
Luksemburgi jalgpallikoondis on alaliidu presidendi Paul Philippi 18-aastase ametiaja jooksul teinud sammu edasi. Alates 2008. aasta EM-tsüklist on Luksemburg igal EM- ja MM-valikturniiril saanud vähemalt ühe võidu. See ei kõla küll erilise saavutusena, kuid ajalooliselt on Luksemburg osalenud 253 valikmängus ning saanud üldse vaid 16 võitu. Enne Philippi ametiaega oli Luksemburg FIFA edetabelis 153. kohal, praegu hoitakse 94. positsiooni.
Eriti edukaks kujunes 2022. aasta MM-valikturniir, kus Luksemburg teenis koguni kolm võitu ja lõpetas Aserbaidžaani ees neljandana. Euroopa Rahvuste liigas säilitas Luksemburg aga alagrupi teise kohaga pileti C-divisjoni. Olgu lisatud, et Luksemburgiga samas alagrupis jäi viimaseks Küpros, kes kukutas hiljem play-out’is Eesti D-divisjoni.
Montenegro kihutas Eestist mööda
Kuigi Montenegro sai UEFA liikmeks 2007. aastal, loodi sealne jalgpalliliit juba 1931. aastal. Viimased 18 aastat on alaliitu juhtinud endine tippmängija Savićević (1991. aasta Ballon d’Ori teine koht – toim), kes jätkab ametis vähemalt 2025. aastani. Tema ametiajal on Montenegro FIFA edetabeli põhjast ehk 199. kohalt tõusnud praegu 70. positsioonile.
Sarnaselt Eestiga pärineb Montenegro jalgpalli edulugu 2012. aasta EM-valikturniirilt, kus pääseti play-off'i ehk ühe mängu kaugusele finaalturniirist. 2020. aasta EM-valikturniiril jäädi kolme punktiga alagrupis viimaseks, 2022. aasta MM-valikturniiril saadi aga 12 punktiga soliidne neljas koht.
/nginx/o/2022/04/05/14465860t1hfd0c.jpg)
Kui 2011. aastal olid Eesti ja Montenegro veel samal tasemel, siis praeguseks on Balkani riik meist pika puuga möödas. Nimelt edestas Montenegro Rahvuste liiga C-divisjonis Luksemburgi, Aserbaidžaani ja Küprost ning tagas uueks hooajaks koha B-divisjoni ehk 17.–32. tugevama Euroopa riigi sekka.
Niisiis ei tähenda pikaajaline jalgpallijuht tingimata arengu seisakut. Albaania, Luksemburg ja Montenegro – riigid, kus jalgpalliliidu president on ametis olnud kauemgi kui Eestis – pole küll Euroopa vutimaastiku kandev jõud, kuid A-koondise esitused on neil aegadel olnud paranevas trendis.