Eesti Ratsaspordi Liit tähistab täna oma 100. aastapäeva
12. aprill 2022, 11:01
Täna, 12. aprillil, tähistab Eesti Ratsaspordi Liit 100. aastapäeva. Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija, Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing (HAAÜ), asutati nimelt 12. aprillil 1922. aastal. HAAÜ põhitegevuseks oli ratsaspordi arendamine ja propageerimine ning ratsaspordi kõrval peeti oluliseks ka ratsahobuse aretamise edendamist.
Ent ratsaspordiga tegeleti Eestis juba palju varem. Euroopalikku ratsutamiskultuuri aitasid levitada Baltisaksa aadlikud, kes lugesid saksakeelset erialakirjandust ja käisid võimalusel end Saksamaal täiendamas. Iseseisvunud Eesti vabariigis harrastati ratsasporti eelkõige kaitseväes ja kaitseliidus. Oluliseks teetähiseks olid ka esimesed ratsavõistlused, mis peeti 2. oktoobril 1921. aastal Tartu lennuplatsil. 30 ratsanikku võtsid mõõtu sellistel aladel nagu võidusõit, džigiteerimine, piigiga torkamine, mõõgaga raiumine ja takistussõit. Võistlusi peeti kordaläinuks, sest hoolimata muutlikust ilmast kogunes võistlustele rohke publik. Lisaks andis see nii võistluste korraldajatele kui ratsaväelastele julguse kutsuda ellu ratsaspordi selts.
Järgnevatel aastatel oli võistluste kalender üsna tihe ning ratsavõistlusi toimus erinevates Eesti nurkades- võisteldi Tartu lennuplatsil, Narva-Jõesuu rannaliival, Pärnu pargis ja loomulikult 1923. aastal avatud Tallinna hipodroomil. 1920ndate lõpus peeti Eestis ka juba rahvusvahelisi ratsavõistluseid, millest võtsid osa naaberriikide ratsasportlased. Eraisikud lubati ratsavõistlustele esmakordselt 1931. aastal.
Ehkki ratsaspordi harrastajateks olid toona eeskätt kaitsevägi, kaitseliit ja politsei, tegutses nende kõrval Tallinnas ka üksikuid ratsaklubisid, mis olid koondunud Gonsiori tänaval asunud maneeži ümber. Gonsiori maneež, mõõtmetega 20x30m, jäi aga pealinlastele väikseks, mispärast otsustas Tallinna Ratsasõidu Edendamise Selts tellida arhitektilt Eugen Habermann uue maneeži. 1939. aasta sügisel valmiski Tondi maneež, mis oli riigi moodsaim ja varustatud pealtvaatajate tribüüni, riietusruumide ja kõige muu vajalikuga.
/nginx/o/2022/04/12/14479631t1h7b8d.jpg)
Esimesed meistrivõistlused ratsutamises toimusid 1947. aastal Tallinna hipodroomil. Võisteldi neljal alal- takistussõidus, voltižeerimises, võidusõidus ja terarelva käsitsemises. Lisaks nimetatud aladele oli kavas koolisõidu demonstratsioon ja erinevad naljanumbrid.
1963. aastal osales esimese eestlasena Itaalias toimunud Euroopa meistrivõistlustel takistussõidus Jüri Villemson hobusel Poolus. Tasahilju hakkas Eestisse tekkima maneeže. Esmalt 1976.aastal, kui avati Niitvälja maneež, mis oli esimene sõjajärgselt ehitatud maneež. See parandas treeningtingimusi, sest seni olid ratsasportlased pidanud piirduma väiksevõitu Tondi maneežiga.
/nginx/o/2022/04/12/14479632t1ha42a.jpg)
1990.aasta muutuste tuules taasasutati Eesti Ratsaspordi Liit ning alates 1992.aastast on Eesti Ratsaspordi Liit Eesti Olümpiakomitee ja Rahvusvahelise Ratsaspordiföderatsiooni (FEI) liige.
Ratsasport hakkas pärast lühiajalist madalseisu jõudsalt arenema. 2002. aastal alustati ülimenuka võistlussarjaga Palladium Cup, mis kutsuti ellu eesmärgiga tuua hobused ja ratsasport inimestele lähemale. Nime sai võistlussari toona Eesti ühe edukaima takistussõidu hobuse Palladiumi järgi. Samal aastal toimus Tallinnas Saku Suurhallis Tallinn International Horse Show (TIHS), mis oli esimene omalaadne võistlus Baltikumis.
/nginx/o/2022/04/12/14479648t1h9f47.jpg)
Edu on saatnud ka Eesti ratsasportlaseid. Eredaimateks saavutusteks on Gunnar Klettenbergi maailmakarika finaalis saavutatud kõrge 12.koht 2006. aastal, Rein Pilli 71.koht 2009.aasta FEI edetabelis ja Urmas Raagi 15. koht 2018. aasta maailmakarika finaalis. Ratsaspordi ajalugu tehti ka 2021. aastal, kui Dina Ellermann Donna Annaga viis täide selle, millest paljud olid pikalt unistanud- Eesti ratsanik osales olümpial Eestis kasvatatud hobusega.
Eesti Ratsaspordi Liidu 100. juubeliaasta algab piduliku galaga, mis toimub laupäeval, 16. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas.