R, 1.07.2022

Eesti Ratsaspordi Liit tähistab täna oma 100. aastapäeva

Ratsutamine.postimees.ee
Eesti Ratsaspordi Liit tähistab täna oma 100. aastapäeva
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu ratsavõistlused 1932. aastal.
Tartu ratsavõistlused 1932. aastal. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Täna, 12. aprillil, tähistab Eesti Ratsaspordi Liit 100. aastapäeva. Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija, Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing (HAAÜ), asutati nimelt 12. aprillil 1922. aastal. HAAÜ põhitegevuseks oli ratsaspordi arendamine ja propageerimine ning ratsaspordi kõrval peeti oluliseks ka ratsahobuse aretamise edendamist.

Ent ratsaspordiga tegeleti Eestis juba palju varem. Euroopalikku ratsutamiskultuuri aitasid levitada Baltisaksa aadlikud, kes lugesid saksakeelset erialakirjandust ja käisid võimalusel end Saksamaal täiendamas. Iseseisvunud Eesti vabariigis harrastati ratsasporti eelkõige kaitseväes ja kaitseliidus. Oluliseks teetähiseks olid ka esimesed ratsavõistlused, mis peeti 2. oktoobril 1921. aastal Tartu lennuplatsil. 30 ratsanikku võtsid mõõtu sellistel aladel nagu võidusõit, džigiteerimine, piigiga torkamine, mõõgaga raiumine ja takistussõit. Võistlusi peeti kordaläinuks, sest hoolimata muutlikust ilmast kogunes võistlustele rohke publik. Lisaks andis see nii võistluste korraldajatele kui ratsaväelastele julguse kutsuda ellu ratsaspordi selts.

Järgnevatel aastatel oli võistluste kalender üsna tihe ning ratsavõistlusi toimus erinevates Eesti nurkades- võisteldi Tartu lennuplatsil, Narva-Jõesuu rannaliival, Pärnu pargis ja loomulikult 1923. aastal avatud Tallinna hipodroomil. 1920ndate lõpus peeti Eestis ka juba rahvusvahelisi ratsavõistluseid, millest võtsid osa naaberriikide ratsasportlased. Eraisikud lubati ratsavõistlustele esmakordselt 1931. aastal.

Sõdurid hobuste seljas püramiidi tegemas 1920ndatel aastatel.
Sõdurid hobuste seljas püramiidi tegemas 1920ndatel aastatel. Foto: Rahvusarhiivi Fotokogu

Ehkki ratsaspordi harrastajateks olid toona eeskätt kaitsevägi, kaitseliit ja politsei, tegutses nende kõrval Tallinnas ka üksikuid ratsaklubisid, mis olid koondunud Gonsiori tänaval asunud maneeži ümber. Gonsiori maneež, mõõtmetega 20x30m, jäi aga pealinlastele väikseks, mispärast otsustas Tallinna Ratsasõidu Edendamise Selts tellida arhitektilt Eugen Habermann uue maneeži. 1939. aasta sügisel valmiski Tondi maneež, mis oli riigi moodsaim ja varustatud pealtvaatajate tribüüni, riietusruumide ja kõige muu vajalikuga.

Tartu ratsarügemendi võistlused 1935. a.
Tartu ratsarügemendi võistlused 1935. a. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Esimesed meistrivõistlused ratsutamises toimusid 1947. aastal Tallinna hipodroomil. Võisteldi neljal alal- takistussõidus, voltižeerimises, võidusõidus ja terarelva käsitsemises. Lisaks nimetatud aladele oli kavas koolisõidu demonstratsioon ja erinevad naljanumbrid.

1963. aastal osales esimese eestlasena Itaalias toimunud Euroopa meistrivõistlustel takistussõidus Jüri Villemson hobusel Poolus. Tasahilju hakkas Eestisse tekkima maneeže. Esmalt 1976.aastal, kui avati Niitvälja maneež, mis oli esimene sõjajärgselt ehitatud maneež. See parandas treeningtingimusi, sest seni olid ratsasportlased pidanud piirduma väiksevõitu Tondi maneežiga.

Jüri Villemson hobusel Poolus NSVL meistrivõistlustel 1967.a.
Jüri Villemson hobusel Poolus NSVL meistrivõistlustel 1967.a. Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA

1990.aasta muutuste tuules taasasutati Eesti Ratsaspordi Liit ning alates 1992.aastast on Eesti Ratsaspordi Liit Eesti Olümpiakomitee ja Rahvusvahelise Ratsaspordiföderatsiooni (FEI) liige.

Ratsasport hakkas pärast lühiajalist madalseisu jõudsalt arenema. 2002. aastal alustati ülimenuka võistlussarjaga Palladium Cup, mis kutsuti ellu eesmärgiga tuua hobused ja ratsasport inimestele lähemale. Nime sai võistlussari toona Eesti ühe edukaima takistussõidu hobuse Palladiumi järgi. Samal aastal toimus Tallinnas Saku Suurhallis Tallinn International Horse Show (TIHS), mis oli esimene omalaadne võistlus Baltikumis.

Rein Pill ja Ecuador Tallinn International Horse Show'l 2002. a.
Rein Pill ja Ecuador Tallinn International Horse Show'l 2002. a. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Edu on saatnud ka Eesti ratsasportlaseid. Eredaimateks saavutusteks on Gunnar Klettenbergi maailmakarika finaalis saavutatud kõrge 12.koht 2006. aastal, Rein Pilli 71.koht 2009.aasta FEI edetabelis ja Urmas Raagi 15. koht 2018. aasta maailmakarika finaalis. Ratsaspordi ajalugu tehti ka 2021. aastal, kui Dina Ellermann Donna Annaga viis täide selle, millest paljud olid pikalt unistanud- Eesti ratsanik osales olümpial Eestis kasvatatud hobusega.

Urmas Raag ja Ibelle van de Grote Haart maailmakarika finaalis 2018. a.
Urmas Raag ja Ibelle van de Grote Haart maailmakarika finaalis 2018. a. Foto: Merike Udrik-Õispuu

Eesti Ratsaspordi Liidu 100. juubeliaasta algab piduliku galaga, mis toimub laupäeval, 16. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas.
 

Märksõnad
Tagasi üles