Saada vihje

Konstantin Vassiljev karjääri lõpetamisest: miks pean loobuma sellest, mida armastan, et kellelegi koht teha?

Copy
Konstantin Vassiljev.
Konstantin Vassiljev. Foto: Eero Vabamägi

Eesti jalgpallikoondise kapten Konstantin Vassiljev räägib Betsafe'i podcast'is valusast kaotus Küprosele, aga ka paljust muust.

Vassiljev räägib jalgpalli järelkasvu, koondise peatreenerite ja Ukraina sõja teemadel. Samuti arutleb kapten, kas tal on objektiivne põhjus karjääri lõpetamiseks või peab ta lihtsalt noorematele mängijatele ruumi tegema.

Märtsi lõpus toimunud Rahvuste liiga play-out mängus Küprosega sai Eesti jalgpallikoondis ühe ajaloo valusaima kaotuse. Vassiljevi sõnul on seda siiani raske aktsepteerida.

«Ükskõik, mida ma praegu ütlen, kõlab ilmselt nagu vabandus. Seda ma ei otsi, aga on asju, mis mõjutavad meiesugust koondist rohkem kui teisi,» ütles ta.

Kui tõsiselt Vassiljev kriitikat võtab, eriti kui tema nimi personaalselt läbi käib? «Viimastel aastatel olen sellega harjunud – keegi peab vastutama ja ilmselt see olengi mina. Võib-olla on hea, et noortel on, kuhu taha pugeda,» nendib ta ning küsib, kas tal on üldse objektiivset põhjust karjääri lõpetamiseks.

«Miks ma pean loobuma asjast, mida armastan, et kellelegi teisele koht teha? Flora on tippklubi ja kui ma mängin seal põhikooseisus, siis miks ma ei peaks kuuluma koondisse.»

Kümme aastat on möödas ajast, mil Eesti jalgpallikoondis jõudis EM-valiksarja play-off'i, kuid ei lunastanud kohta finaalturniiril. Vassiljevi hinnangul oleks Tarmo Rüütli pidanud peatreenerina saama veel ühe tsükli.

«Teha revolutsiooni hetkel, kus uuel peatreeneril ei olnud arusaamist ja aega – kahjuks raiskasime hea võimaluse. See oli võib-olla hetk, kus hakkas kõik allapoole liikuma,» sõnas ta, kuigi kinnitab, et suhtub alati uutesse treeneritesse toetavalt.

«Ta sai täpselt aru, milline peaks olema koondise sisu, treeningprotsess ja ettevalmistus, ning ta oli ka ainus treener, kelle ajal mängisid kõik 23 meest erinevates klubides – see polnud lihtne,» märkis kapten.

Noortekoondistest rääkides sõnab Vassiljev, et ta vaatab olukorda murelikult. «Suurim probleem pole isegi see, et nad saavad suuri kaotusi, vaid pigem tekitab muret, kuidas mängitakse, ja kas keegi suudab näidata, et ta on oma tasemest kõrgem. Noorte mõtteviis peab muutuma, keegi meid Euroopas ei oota. Kui seda mõistetakse, siis ehk pingutavad rohkem.»

Tema mängis noorena Tallinna Jalgpallikoolis, kus olid koos mängijad erinevatest klubidest. Reformijärgselt on praegu ainuüksi Tallinnas 150–200 klubi ja talendikad lapsed lähevad laiali. Klubid poleks nõus neist rahastusmehhanismide ja sponsorite tõttu loobuma. Laste jalgpall on nii tugevalt seotud saavutustega. Vassiljevi hinnangul peaks põlvkond muutuma naturaalselt, mitte kunstlikult.

Kui kunagi oli Eesti koondis 50 parema sees, siis tänaseks ei kuuluta enam isegi 100 hulka. Vassiljevi sõnul võiksime ennast positsioneerida 60–80 piirile, aga selleks peavad mängijad tasemel olema. «Me võime olla pettunud, et kukkusime koondisega D-divisjoni, aga kui vaatame, kes mängivad C-divisjonis, siis me ei ole kindlasti neist tugevamad.»

Vassiljev küsib, kas me suudame nimetada viis uut mängijat, kes annaks praegu midagi meeskonnale juurde? Mitmed noored on tema sõnul saanud võimaluse, aga pole seda erinevatel põhjustel ära kasutanud. Lihtsalt kellegi toomine ei ole koondise kapteni arvates mõistlik ja annab teistele mängijatele vale sõnumi.

Kuigi on kindel, et Vassiljev tahab pärast karjääri lõpetamist jääda jalgpalli juurde, on veel raske öelda, kus ta treenerina alustab.

«Mul on hea meel, et esimesed litsentsid on tehtud. Praegu olen natuke seotud ka Flora duubliga. Millal, kus ja kuidas see toimub, on veel raske öelda, aga loogiliselt võttes jätkan peale mängimist karjääri Floras. Kuid elu teeb muidugi oma korrektuure,» ütles ta ning kinnitas, et üks eesmärkidest tulevikus võiks olla koondise peatreeneri koht, mille väärimist plaanib Vassiljev treeneritööga tõestada.

Pikemalt kuula ja vaata siit:

Tagasi üles