Lõppes Eestis sündinud soomlasest olümpiavõitja hooaeg KHLis
/nginx/o/2019/12/30/12841153t1h831d.jpg)
15. aprill 2022, 16:57
/nginx/o/2022/04/15/14486706t1h05f7.jpg)
Ajal, mil Venemaa jätkab oma sõda Ukraina vastu, selgitatakse maailma tugevuselt teises hokiliigas KHLis võitjat. Konverentsi poolfinaalseeriate võistkondadest leidis leegionäre ka Rootsist ja Soomest, kes on Venemaale võimaliku NATOga liitumise tõttu üha enam pinnuks silmas.
Näiteks olid võistlustules soomlased Mikko Lehtonen ja Leo Komarov (Peterburi SKA), kellest viimane on sündinud Narvas, aga kolis viieaastaselt Soome. Tšeljabinski Traktori särgis uisutas jääle Teemu Pulkkinen. Muide, Lehtonen ja Komarov kuulusid ka tänavu Pekingi olümpial kauaoodatud kulla võitnud Soome koondisse.
Rootsi mängijaid oli poolfinaalides viis: Lars Johansson ja Oscar Fantenberg (Peterburi SKA), Adam Reidenborn (Moskva CSKA), Magnitogorski Metallurgi Linus Hulström ja Traktori Lawrence Pilut. Olgu öeldud, et eile õhtul sai selgeks, kes mängivad KHLi trofee ehk Gagarini karika peale: CSKA ja Metallurg.
Mõistagi on hokimehed saanud otsuse eest Venemaale jääda oma kodumaa meedias piki päid ja jalgu. Rootsi Rahvusringhäälinguga vestelnud Euroopa hokiklubide liidu tegevjuht Szymon Szemberg ei usu, et keegi keelab leegionäridel lahkuda.
«Nad on seal vabast tahtest. Ainus põhjus, miks nad mängivad, on raha. Sportlastel on kaks motivatsiooni: au ja raha. Kuna KHLis mängimisel pole enam auga midagi pistmist, on asi rahas,» sõnas rootslane.
Näiteks Soomes on arutatud, kas Venemaal leiba teenivaid mängijaid oleks üldse sobilik tänavuseks MMiks, mis peetakse just meie põhjanaabrite juures Helsingis ja Tamperes, koondisse kutsuda.