Endine Ukraina korvpallikoondislane Petro Podtõkan rääkis sellest, kuidas tal õnnestus sõjast räsitud Mariupolist pääseda.
Endine Ukraina korvpallikoondislane elas üle venelaste pommitamise: ime, et ma verest tühjaks ei jooksnud
«Ma olen elus, aga natuke vigastatud. Ja nüüd usun ma imedesse,» kirjutas endine korvpallur ühismeediasse.
Ta kirjeldas, kuidas 12. märtsil tabas kortermaja, kus ta elas, pommirahe. Lööklaine purustas aknad koos raamidega ja ta sai viga käele, jalale ja küljele. «Mind aitas naaber Dima, keda ma kaks päeva teadsin. Teine naaber tuli ka ja ütles mulle, kus haigla asub. Läksin kolmest haiglast mööda ja kõik olid purud. Lõpuks tehti mulle 16 õmblust haiglas ja veetsin öö ratastooliga koridoris. On ime, et ma verest tühjaks ei jooksnud,» kirjeldas mees, millise õuduse üle elas.
Tal oli vaja sidemeid ja antibiootikume ning lõpuks ta läbi häda ka sai need. «Ma lamasin kolm nädalat keldris, sest korter oli puru ja temperatuur väljas oli alla nulli. Ma ei tahtnud minna, sest õde ja ema jäid sinna, aga kui kõik toit, ravimid ja vesi sai otsa, otsustasin minna,» rääkis Podtõkan.
Tal õnnestus koos naabriga linnast välja sõita. Kusjuures neil vedas, sest seitsmest hoovis olnud autost oli alles vaid kaks, üks kuulus endisele korvpallurile.