KUULSUSTE HALL ⟩ Vanim olümpiamedali võitnud Eesti sportlane

Jüri Jaanson (1990. aastate algus). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

1990. aasta 5. novembril ilmunud Spordilehe esikülg teatas lühidalt, ent mõjuvalt: «1990: Jaansoni aasta!» Niisuguse pealkirja sündi oli inspireerinud sõudja Jüri Jaansoni poolt Austraaliast Tasmaania saarelt värskelt võidetud maailmameistritiitel ühepaadil, kuid põhjuseid leidus muidugi teisigi, sest Jaansonil oli käsil tõepoolest vaat et elu parim hooaeg. Lisaks MM-tiitlile pärjati ta toona ju veel maailma karikavõitjaks ning valiti lõpetuseks ka Eesti aasta sportlaseks!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli liikmest.

Tähelepanuväärne on seejuures, et esmatutvust sõudmisega tegi tulevane maailmameister alles 16-aastaselt Viljandis, pärast varakult katkenud flirti ujumise, suusatamise, kergejõustiku ja korvpalliga. Sõudmises aga avaldus heade kehaliste eelduste ning tugeva töötahtega Jaansoni anne üsna kiiresti. Tagantjärele räägitakse koguni, et Eesti noortekoondisse oli perspektiivikas noormees pääsenud ilma ainsagi veetreeninguta, ent kui ta siis viimaks veele jõudis, sai ta õige pea ette näidata esimesed korralikud võistlustulemused.

Kaks suve pärast esimest sõudepaati istumist, aastal 1983, krooniti selleks ajaks oma sportlasteed Pärnus jätkanud Jaanson ühepaadil NSV Liidu noortemeistriks ning veel aasta hiljem Eesti meistriks täiskasvanute seas. Sõudemaailma suured nimed ei olnudki korraga enam nii kaugel ja praotuma hakkas ka üleliidulise koondise uks.

Eesti lippu kandev Jüri Jaanson siseneb Atlanta mängude avatseremoonial meie sportlasdelegatsiooni eesotsas olümpiastaadionile (1996). Foto: Lembit Peegel/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Jüri Jaanson (14. oktoober 1965)

• OM-hõbe ühepaadil (Ateena 2004)
• OM-hõbe paarisaerulisel kahepaadil (Peking 2008)
• MM-kuld ühepaadil (1990)
• MM-hõbe (1995) ja -pronks (1989) ühepaadil
• MM-pronks paarisaerulisel nelja- (2005) ja kahepaadil (2007)
• EM-kuld paarisaerulisel neljapaadil (2008)
• Mitmekordne NSV Liidu ja 51-kordne Eesti meister sõudmises
• MK-sarja üldvõitja ühepaadil (1990, 1995)
• Kolmekordne Eesti aasta meessportlane (1990, 1995, 2004)

Rahvusvaheline tipp

1987. aastal täienes Jaansoni medalikollektsioon ühepaadil NSV Liidu täiskasvanute meistrikullaga ning ühtlasi algas tema pikk teekond rahvusvahelises sõudemaailmas. 1988. aastal sai Soulis teoks juba meie mehe olümpiadebüüt, mis lõppes küll lugematute kurnavate katsevõistluste kadalipu tõttu pelgalt kaheksanda kohaga, ent järgnevatel aastatel saavutatud MM-pronks ja -kuld näitasid eestlase tegelikku suutlikkust.

Peagi saabunud pöördeliste aegade tuules jätkus Jaansoni retk suures spordis edaspidi iseseisva Eesti koondist esindades. Nendesse aastatesse mahtus palju ise- ja teisitimõtlemist, otsimisi, katsetamisi ja leidmisi, kuid mitte kunagi allaandmisi. Eriti jõuliselt kinnitas Jaanson oma kuulumist maailma absoluutsesse tippu hooajal 1995, mil ta võitis (täiseduga!) ühepaadil MK-sarja ning lisas sinna kõrvale MM-hõbeda. Peale selle kogunes Jaansonile karjääri jooksul 12 MK-etapivõitu.

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Pikk karjäär

Esimese olümpiamedali, hõbeda ühepaadil, võitiski visa mees alles elu viiendal olümpial, Ateenas 2004. Neli aastat hiljem Pekingis lisas ta oma medalikontole teisegi hõbeda, sedakorda kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga. Seejuures oli Jaanson Pekingis medalit võites juba 42-aastane – ja see on vägitükk, millele on maailma spordiloos raske sarnast kõrvale leida!

Kokku püsis Jaanson maailma sõudmises lausa veerand sajandit ning sai tänu sellele ühtlasi enda nimele mitmeid rekordeid. Nii on ta tänini vanim olümpiamedalivõiduni jõudnud Eesti sportlane, kel oli Pekingis vanust 42 aastat ja 308 päeva. Lisaks on ta tänu oma kuuele olümpiastardile (1988–2008) kõige rohkem kordi suveolümpiamängudel osalenud Eesti sportlane – ja üldse üks väga vähestest sõudjatest maailmas, kel kirjas pool tosinat olümpiastarti!

Sydney olümpial jõudis Jüri Jaanson taas välja finaali ning lõpetas võistluse korraliku 6. kohaga (2000). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Jüri Jaansoni olümpiamedalid

Meeste ühepaat, Ateena OM (14.–21. august 2004)

1. Olaf Tufte (Norra)

2. Jüri Jaanson (Eesti)

3. Ivo Janakiev (Bulgaaria)

Meeste paarisaeruline kahepaat, Pekingi OM (9.–16. august 2008)

1. Austraalia (David Crawshay, Scott Brennan)

2. Eesti (Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson)

3. Suurbritannia (Matthew Wells, Stephen Rowbotham)

Selle igikestva rännaku tippspordis lõpetas Jaanson aastal 2010, peagi pärast 45. sünnipäeva. Aasta hiljem tunnustas rahvusvaheline sõudmisliit FISA teda suurepärase sportliku karjääri ja eeskujuliku spordimehelikkuse eest enda kõrgeima autasu Thomas Kelleri medaliga.

Lisalugemist

• Gunnar Press «Jüri Jaanson. Sauruse tee» (Tallinn 2011)
• Henno Linn «Eesti Dünamo ajalugu. 1. raamat» (Tallinn 2017)