KUULSUSTE HALL ⟩ Olümpiavõitja eestlaste lemmikalal

Olümpiavõitja Erki Nool Sydneys autasustamispjedestaalil (2000). Foto: Jarek Jõepera/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Aastat 1998 on mitmevõistleja Erki Nool nimetanud ideaalseks aastaks – ja küllap õigusega. Jäid seda tema jaoks ju meenutama kevadel Götzises püstitatud Eesti rekord enda meelisalal kümnevõistluses, suvel koduses Kadriorus saadud individuaalvõit Euroopa mitmevõistlejate superliiga jõuproovilt, üldvõit maailma kümnevõistlejate kogu aasta väldanud sarivõistlusel – kuid eriti ja eeskätt kahtlemata kuldmedal augustis Budapestis toimunud Euroopa meistrivõistlustelt!

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli liikmest.

Spordi juurde oli Nool jõudnud koolipoisina veel sünnilinnas Võrus, ent õige pea jätkus noore kergejõustiklase sportlastee toonases Tallinna spordiinternaatkoolis, kus ta hakkas tegelema eestlastele ikka hästi istunud mitmevõistlusega. Seejuures on tagantjärele hinnatud, et tulevase Euroopa meistri ja olümpiavõitja näol polnud tegu sugugi mingi imelapsega, pigem oli ta visa töörügaja, kelle trumpideks olid võime suuri koormusi taluda ning oskus end vajalikel hetkedel kokku võtta.

Erki Nool (25. juuni 1970)

OM-kuld kümnevõistluses (Sydney 2000)

MM-hõbe kümnevõistluses (2001)

Sise-MM-hõbe seitsmevõistluses (1997, 1999)

EM-kuld kümnevõistluses (1998)

EM-hõbe kümnevõistluses (2002)

Sise-EM-kuld seitsmevõistluses (1996)

Sise-EM-pronks seitsmevõistluses (2000, 2002)

Kümnevõistlejate maailma sarivõistluse võitja (1998, 2000)

Paljukordne Eesti meister ja rekordiomanik kergejõustikus

Neljakordne Eesti aasta meessportlane (1996-1998, 2000)

Tehtud töö ja nähtud vaev tasusid end edaspidi oivaliselt ära. Äratanud esimest tõsisemat tähelepanu noore mehena veel üleliidulistel võistlustel omaealiste seas, sammus Nool kindlameelselt edasi suurde sporti. Olümpiadebüüdi tegi ta 1992. aastal Barcelonas juba iseseisvat Eestit esindades, tõelise läbimurde maailma paremate mitmevõistlejate sekka sooritas aga mõni aeg hiljem mitmevõistlejate üleilmses Mekas – Austrias Götzises. Sealselt mainekalt jõuproovilt tuli ta 1995. aastal kodumaale tagasi koguni esikoha ja oma esimese Eesti kümnevõistlusrekordi omanikuna!

Erki Nool koduses Kadriorus Euroopa karikavõistlustel kaugust hüppamas (1994). Foto: Gunnar Vaidla/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

See saavutus jääb Noole karjääris ainulaadsele kohale mitmel põhjusel – esiteks oli tegu üldse eestlaste esimese võiduga Götzisest, kuid lisaks õnnestus tal siis Eesti rekordeid püstitada lausa kahel päeval järjest. Sama mõõduvõtu avapäeval suutis ta nimelt alistada ka seni Mexico olümpia ajast Tõnu Lepikule kuulunud kaugushüppe tippmargi 8.09, parandades seda ühe sentimeetriga.

Publiku lemmik

Aasta pärast tuli Nool Atlanta olümpial kuuendaks ning püsis järgmised kümmekond hooaega kindlalt kõrges mängus, olles seejuures vaat et esimene kodumaine tippatleet, kes tõi eestimaalaste meeltesse uue, vaba maailma käitumismallidest lähtuva arusaama spordist. Tagasihoidliku ning kammitsetud sportlase asemel astus areenile mees, kes ei kartnud enne võistlust öelda, et läheb võitma ja rekordit tegema ega häbenenud hiljem võistluste lõppedes ka rahvuslipuga auringile minna.

Budapest 1998: EM-kuld on võidetud ja Erki Nool võib oma fänniarmee taustal rahulolevalt poseerida. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Mõistagi muutsid säärane suhtumine ja lubadusi kinnitavad teod selle emotsioone mitte pelgava spordimehe kiiresti siinse publiku lemmikuks. Tema kodused toetajad moodustasid koguni ametliku fänniarmee Erki Nool Fan Club ning viibisid sealtpeale rohkearvuliselt kohal meie kümnevõistluse rekordimehe kõigil olulistel võistlustel.

Tiitlivõistlustel edukalt

Oma tulemusliku karjääri kestel tõi Nool tiitlivõistlustelt koju kokku üheksa medalit, ent tema sportlastee tipuks kujunesid kahtlemata 2000. aasta olümpiamängud Sydneys ja sealt dramaatilisel moel võidetud olümpiakuld.

See foto Erki Noolest jõudis ka 2000. aasta Sydney olümpiaraamatu esikaanele! Foto: Jarek Jõepera/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

See tundeküllaste närvitsemiste toel ära toodud esikoht on üks Eesti eredamaid spordihetki läbi aegade ning sundis meie mehe poolehoidjaid pöidlaid toona pihus hoidma viimase sekundini, kuna võiduka lõpuni jõudmiseks vajaliku tulemuse kettaheites sai Nool mäletatavasti ju kätte alles kolmandal katsel...

Erki Noole olümpiavõit

Sydney OM kümnevõistlus (27.-28. september 2000)

1) Erki Nool (Eesti) 8641 p

2) Roman Šebrle (Tšehhi) 8606 p

3) Chris Huffins (USA) 8595 p

Sydney olümpiahooaja kroonina läks Noolele ühtlasi kirja teine üldvõit maailma kümnevõistlejate läbi aasta väldanud sarivõistlusel. 2004. aastal osales ta aga neljandat korda olümpiamängudel, lõpetades võistluse Ateenas 8. kohaga ning saades seejärel tehtule püstipäi otsa vaadata. Sest pole küsimustki – Erki Nool on olnud üks kõigi aegade saavutusterikkamaid Eesti kergejõustiklasi rahvusvahelistel suurvõistlustel.

Lisalugemist

• Erki Nool «Autogramm» (Olympia 2005)
• Deivil Tserp (koostaja) «Eesti kergejõustiku kullakamber» (Tallinn 2010)