KUULSUSTE HALL ⟩ Armutud treeningud ja tõsine võitlusvaim viisid meie edukaima naisolümpialase tippu

Kristina Šmigun-Vähi võidukalt Torino olümpial (2006). Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

1995. aasta murdmaasuusatamise MM-võistlused Thunder Bays (Kanada) pakkusid tormihoiatuse. Kui enne seda ei olnud iseseisva Eesti suusatajad murdmaaradadel laias ilmas suurtegusid teinud, siis nüüd olukord muutus ning aset leidis – toonase Eesti Spordi Lehe pealkirjale tuginedes – tiigrihüpe tippu. Selle hüppe autor oli nooruke eestlanna Kristina Šmigun-Vähi, kes sai 5 km klassikadistantsil kirja kaasaelajatele vaat et uskumatuna mõjunud viienda koha, kõrgeima, mida meie murdmaasuusatajad seni tiitlivõistlustelt üldse olid suutnud. Kuid tagantjärele teame me, et see oli tõepoolest alles algus...

Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum avaldab koostöös Postimehega loo igast Eesti spordi kuulsuste halli liikmest. Muide, Šmigun-Vähi saab kuulsuste halli autahvli kätte sel reedel kell 13 Spordi- ja Olümpiamuuseumis ja üleandmisele on oodatud kõik spordisõbrad!

Suusatamisega olid tulemuslikult tegelenud juba Šmigun-Vähi vanemad ja nii ei ole imestada, et suusad said varakult alla ka Kristinale ning tema nooremale õele Katrinile. Tartus sündinud suusaprintsesside suhe spordiga startis Lõuna-Eesti lumistelt kuplitelt ja seda edukalt. Eesti-siseses konkurentsis anti perekondlikul toel ja isa Anatoli Šmiguni juhendamisel endast märku juba koolitüdrukutena, kuid peagi näidati omaealiste seas korralikku minekut rahvusvahelises konkurentsiski, kus mõlemad õed muuhulgas näiteks juunioride maailmameistriteks krooniti.

Täiskasvanute seas tegi õdedest suures suusaspordis pikema teekonna läbi aga just Kristina. Kusjuures 1993. aasta MM-võistlustel Falunis kõigest 15-aastaselt debüteerinud tartlannat ei viinud hilisemate kõrgtulemusteni teps mitte imelapse staatus, vaid armutud treeningud ning tõsine võitlusvaim. Nagu eespool mainitud, andis Kristina endast esimest korda maailma paremikus märku 1995. aastal Thunder Bays, ent tema tõeliseks läbimurdeks suusaeliiti kujunes siiski aasta 1999, mil tal õnnestus – Maarjamaa suusatajatest esimesena – võita medaleid (hõbe 15 km vabatehnikas ja pronks 30 km klassikasõidus) täiskasvanute MM-võistlustelt.

Kristina Šmigun-Vähi Ramsau MM-rajal (1999). Foto: Aldo Luud/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kristina Šmigun-Vähi (23. veebruar 1977)

• OM-kuld 15 km suusavahetusega sõidus (Torino 2006)
• OM-kuld 10 km klassikatehnikas (Torino 2006)
• OM-hõbe 10 km vabatehnikas (Vancouver 2010)
• MM-kuld 10 km suusavahetusega sõidus (2003)
• MM-võistlustelt 3 hõbedat ja 2 pronksi (1999-2003)
• MK-sarja 2. koht üldkokkuvõttes (2000, 2003)
• MK-sarjas 16 etapivõitu (1999-2007)
• 8-kordne Eesti aasta naissportlane (1997-2010)

Torino tähetund

Järgnevate aastate jooksul kinnitas eestlanna veenvalt oma kuulumist absoluutsesse tippu. Ta osales arvukatel suurvõistlustel ning kogus veelgi ridamisi medaleid, ent karjääri parimad tulemused saavutas ta kahtlemata 2006. aasta Torino olümpial, kus tema kaela riputati kaks olümpiakulda (10 km klassikasõidus ja suusavahetusega sõidus).

Vahetult Thunder Bay MM-il aset leidnud läbimurde eel: nooruke Kristina Šmigun-Vähi pargivõistlusel Tartus (1995). Foto: Aldo Luud/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Eesti Spordi Kuulsuste Hallist

Eesti Spordi Kuulsuste Hall avati Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis 2020. aasta oktoobris ning selle avaliikmeteks valiti 50 eelmise sajandi silmapaistvaimat Eesti sportlast-sporditegelast. Suurejooneline kuulsuste hall asub füüsilisel kujul Tartus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis ning lisaks sellele on muuseumis võimalik nautida veel erinevaid atraktsioone, püsinäitust «Eesti Spordi Lugu» ning tellides erinevaid haridusprogramme.

Kristina Šmigun-Vähi kodusel maailma karikaetapil Otepääl (2003). Foto: Aldo Luud/Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

Kokku lõi abiellumise järel Kristina Šmigun-Vähi nime kandma asunud sportlanna kaasa viitel talimängudel ning suutis olümpiavõistluste käigus kerkida individuaalselt esimese kaheksa sekka kogunisti kuuel korral – see on saavutus, mis kutsub end omalaadse Eesti rekordina ületama tänini. Ja kuigi mitte keegi teine meie kullavõitjatest pole esimesest olümpiastardist arvestades pidanud kuldmedalit ootama nõnda kaua kui Kristina – tervelt kaksteist aastat – sai tema pikk ootus Torinos tasutud ju topelt!

Neli aastat hiljem Vancouveris lisas Šmigun-Vähi oma kontole veel ühe olümpiamedali – hõbeda 10 km vabatehnikasõidus – ning tõmbas seejärel karjäärile joone alla. Sportlastee vältel kogunes tema auhinnakappi kolm olümpia- ning kuus MM-medalit, samuti 16 MK-etapivõitu ja ühtekokku 50 poodiumikohta MK-sarjas, lisaks kaheksa Eesti aasta sportlase aunimetust... Niisugused kordaminekud kinnitavad selgesti – Kristina Šmigun-Vähi on üks Eesti kõigi aegade edukamaid sportlasi!

Kristina Šmigun-Vähi olümpiakullad

Torino OM 10 km klassikat (16. veebruar 2006)

1. Kristina Šmigun (Eesti) 27.51,4
2. Marit Björgen (Norra) 28.12,7
3. Hilde Gjermundshaug Pedersen (Norra) 28.14,0

Torino OM 15 km suusavahetusega sõit (12. veebruar 2006)

1. Kristina Šmigun (Eesti) 42.48,7
2. Katerina Neumannova (Tšehhi) 42.50,6
3. Jevgenia Medvedeva-Arbuzova (Venemaa) 43.03,2

Lisalugemist

• Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi «Kristina» (Tallinn 2010)
• Tiit Karuks «101 Eesti spordilugu» (Tallinn 2011)