Rally Estonia peakorraldaja Aava kinnitas: Venemaa ja Valgevene sportlasi siia ei lubata

Copy
Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava.
Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Foto: Sille Annuk

Seekordses Betsafe’i spordiennustusportaali podcast'is on külas Rally Estonia taustajõud – peakorraldaja Urmo Aava ja turvaülem Priit Priimägi. Jutuks tuleb juulis toimuv etapp: mis on teisiti, milline on rada ja katsed, samuti teekate ning kui suurt rahvahulka oodatakse.

Lisaks arutletakse, kas ja milliseid muutusi on kaasa toonud hübriidautod ning kuidas  tagatakse raja ääres turvalisus. Selgub, mis tekitab Priimäele ja Aavale endale enim elevust seekordse Rally Estonia puhul.

Selle aasta Rally Estoniale ennustatakse ligikaudu 40 000 pealtvaatajat, samas kui Horvaatia ralli külastajate arv oli küündinud 400 000ni. «Ma ei taha kedagi kritiseerida, aga oleme algusest peale Eestis opereerinud päris indiviididega, keda üles märgime. Rääkides Horvaatiast, siis kui palju oli seal kiiruskatsete kilomeetreid? Igaüks võib kodus teha väikese matemaatika – ei mahu ära. Meie numbrid on väga realistlikud – kas nad meeldivad või mitte, aga nad on täpselt sellised, nagu nad on ja me ei hakka neid moonutama,» kommenteeris Aava.

Koroona vaibumine on andnud korraldajatele võimaluse ka vaatajatele rohkem vabadust anda. Kas pealtvaatajate alad on piisavalt suured, et rallifänn saab ka metsa sisse minna vaatama? Priimägi selgitab, et osa aladest on venitatud väga pikaks võrreldes Soome stiiliga, kus saab kilomeetrite viisi mööda metsaäärt liikuda.

«Me läheme järjest rohkem tagasi sinna, kus nimetame seda ürgralliks. Peab aga aru saama, et kuna oleme nii suureks kasvanud, ei saa inimesi igale poole lasta, sest tekib probleem kohalikega,» sõnas ta.

Tänavusel Rally Estonial on 24 kiiruskatset, millest kaks on eelmise aastaga täiesti identsed. «Igal katsel oleme midagi muutnud: väike uus lõik, mingi katse tagurpidi pööratud,» sõnas Priimägi.

Uutele territooriumitele mehed aga praegu ei kipu. «Organisatsioonina võtsime selleks aastaks seisukoha, et kõik teadmised, infrastruktuur ja muu varustus, mida oleme arendanud ja kogunud, realiseerime ära. Kui tormame kogu aeg uusi territooriume vallutama, ei kasuta me seda kunagi ära,» selgitas Aava.

Rally Estonia organisatsioon on meeste sõnul kahe käega selle poolt, et poodium tagasi Tartusse ja kesklinnamelusse tuua. Aava sõnul tundus selle Raadile viimine algselt logistiliselt hea mõttena.

«Aga ikkagi, inimene on inimene. Kui viid poodiumi eemale, ta peab tegema lisapingutuse ja piletiraha maksma, muudab see kõike. Kui eelmisel aastal pärast rallit helistasin tiimipealikele ja sõitjatele, tuli päris mitmest kohast tagasisidet, et muidu oli väga tore, aga kurja küll, tooge poodium kesklinna tagasi,» tõdes endine ralliäss.

Sel aastal on rallietapil enam kui 500 julgestajat ning lisaks on kõik autod kogu aeg jälgimisel. «Igas autos on FIA boks, mis on autos nii hoolduse ajal kui ka praegu, kui autod tehases seisavad. Boksist jookseb info juhtimiskeskusse, kust on kogu info näha. Kui juhtub ka avarii, näeme näiteks g-jõudu ehk seda, kui kõva pauk oli,» selgitas turvaülem.

Aga kuidas jälgitakse, et raja ääres ei oleks mõnda pahatahtlikku punti, kes midagi võib tee peale panna? Selleks kasutatakse nii julgestajaid kui FIA boksi. «Juhtimiskeskuses on läbi FIA boksi kõigi autode live-pilt, mida FIA-inimesed jälgivad. Kui nad midagi näevad, läheb info läbi juhtimiskeskuse julgestajatele või raja ääres olevatele katsepealikele ning kohe reageeritakse,» sõnas Priimägi.

Turvalisuse teema kerkiks mõistagi teravamalt esile Venemaa sõitja Nikolai Gräzini tõttu. Tema etapil osalemine tähendaks suuremat pealtvaatajate pahanduste ohtu. Kas mees on tänavu stardis?

«See on nii Rally Estonia, Eesti Autospordi Liidu kui Eesti Olümpiakomitee otsus, et meil ei stardi ei Vene, Valgevene ega neutraallipu all sportlased. Nii kaua, kui see otsus on meie käes, Gräzin siia ei tule,» lausus veendunult ralli peakorraldaja.

Ralli kommertsdirektor Tarmo Hõbe ütles sügisel välja, et sel aastal näeb ka osalemas rahvuslikke klasse. Aava sõnul nähti juba ammu, et seda on mõistlik teha.

«Ühtepidi on seal FIA reglemendid ning omakeskis ei saadud kokkuleppele, kuidas teha nii, et kõik oleksid rahul. Murekohaks oli, kuhu panna rahvuslik klass. Pannes WRC esimese ja teise läbimise vahele, sõidaksid Eesti meistrivõistluste kiireimad ehk neljarattaveolised ees ning kaheveolised tagapool. See aga tekitaks vale sõidujoont. Kui veel veokad panna, läheks täiesti käest ära. Kui aga igal aastal tipud lähevad ära Rally Estonialt sõnadega, et «kuramuse jäljed on siin», hakkab see meid õõnestama.»

Lahendusena sõidavad neljaveolised enne WRCd ehk saavad teha õiged jäljed ette.

Levinud olukorrale, kus ralli võitja otsustatakse sisuliselt reedel ära, Aava head lahendust ei näe. «Tahaks, et oleks huvitav ralli algusest lõpuni, aga samas töötame kõik selle nimel, et oleks palju kihvte tehnilisi katseid.»

Kas äkki peaks olema reedesed katsed n-ö laiad lennuväljad, kus saada rütm sisse ning alles siis järgnema tehnilised katsed? «Siin on küsimus WRC-sarjas laiemalt ning mingite rallide sobivuses konkreetsetele sõitjatele. Võtame näiteks Rally Estonia favoriidid – [Ott] Tänak, [Kalle] Rovanperä, [Craig] Breen ja see ongi kõik. [Elfyn] Evans ja [Thierry] Neuville on seal lähedal, aga tegelikult need kolm meest hakkavad võitlema esikoha nimel,» kommenteeris Aava.

Mis on meeste enda jaoks selle aasta ralli präänik ehk elevusetekitaja? Priimäele eelkõige turvalisus – et ralli saaks turvaliselt korraldatud, ning uudne tarkvaraarendus. «Kogu ralli, kõik inimesed, autod, atraktsioonid ja muu läheb Rally Estonia arendatavasse programmi ja on live'is jälgitav. Pealtvaataja jaoks tähendab see äppi ehk inimene saab seal teha plaani enam kui üle 70 ala kohta, jälgida reaalajas liiklusolukorda, parkimiskohti ja muud.»

Aava präänikuks on aga ralli iseloom, selle eripära ning Rally1 auto. «380 hobujõudu sisepõlemismootorit, 136 hobujõudu lisaelektrimootorit ehk kokku üle 500 hobujõu absoluutvõimsust. Kohalik publik ei ole nii võimsaid autosid tegelikult kunagi näinud. Kui sa küsid, et kui ma ei oleks korraldaja ning mis oleks see üks asi, mille pärast ma Rally Estoniale läheksin, siis läheksin neid superautosid vaatama,» lausus ta.

Tagasi üles