Hobuste kõrgushüppe rekord on püsinud ületamatuna juba üle 70 aasta

Andrus Kallaste ja Opaal. Foto: Ago Ruus

Takistussõit on klassikalistest ratsaspordialadest kahtlemata populaarseim, nautides tähelepanu ja publikumenu. See võistlusala toob esile hobuse kiiruse ja jõu ning eeldab hobuselt ja ratsanikult laitmatut koostööd. Ent sama vana, kui on takistussõiduvõistlused, on erinevad jõuproovid, mis esitasid väljakutse hobuste hüppevõimele. Kõrgushüppevõistlused on alati pakkunud adrenaliini ja põnevust nii osalejatele kui publikule.

Iseäranis menukad olid kõrgushüppevõistlused Eestis 1930ndal. Nii püstitati 1930. aastal Pärnus Baltikumi kõrgushüppe rekord, kui veltveebel Peetov ületas hobusel Jabur 175 cm. Võistlusi kajastanud Pärnu Postimehe ajakirjaniku hinnangul oleks Jabur võinud ületada maailmarekordigi, mis toona oli 2 meetrit, kuid Jabur peab igapäevaselt tööd tegema, muuhulgas ka suurtükke vedama.

Tänapäeva mõistes ei ületatud alati kõrgushüppe võistlustel peadmurdvaid kõrguseid. Näiteks 1931. aastal Riias toimunud rahvusvahelistel võistlustel saavutas parima eestlasena kõrgushüppes 3. koha leitnant Puurland, kes ületas hobusega takistuse, mille kõrguseks oli 156 cm. Tänapäeva tiitlivõistluste parkuurid on enamasti 160 cm kõrged.

Uue rekordi kõrgushüppes saavutas 1947. aastal Erich Kasela hobusel Ljutik, ületades 182 cm. Mäletatakse ka, et ühel demonstratsioonesinemisel oli Erich Kasela ületanud koguni 207 cm takistuse, ent ametlikke andmeid sellest ei ole.

Väga pikalt, tervelt 33 aastat, püsis kõrgushüppe rekord tori hobuse nimel. Tõrvas toimunud võistlustel ületas Jako Kosk tori hobusel Helve 2 meetrit. Tähelepanuväärseks teeb selle rekordi ka asjaolu, et Helve oli veel mõned aasta enne rekordi sündimist tavaline tööhobune. Universaalne nagu üks õige tori hobune olema peab, tehti temaga talutöid ja sobis ka ratsutamiseks. Jako võis Helve vankri ette rakendada, temaga võistlustele sõita, seal saduldada ja võistelda takistussõidus ning siis vankriga koju tagasi sõita.

Uue rekordi püstitasid 2000. aastal Luunja Karika raames toimunud kõrgushüppe võistlustel Urmas Raag ja Kingston, ületades 205 cm. Luunja Karika üheks tõmbenumbriks on Eesti kõrgushüppe rekordi püstitamise üritused. Ka hetkel kehtiv rekord püstitati Luunja Karikal, kui 2010. aastal ületas Andrus Kallaste hobusel Opaal 215 cm. Seejuures on Opaal, nagu Helvegi, tori hobune.

Alberto Larraguibel ja Huaso Foto: Bibliotek Nacional

Kes ja millal püstitab uue Eesti rekordi ei ole teada. Maailmarekord püsib muutumatuna juba 73 aastat ning kuulub Alberto Larraguibel Morales nimele. 1949. aastal ületas Tšiili armee kapten Alberto Larraguibel Morales hobusel Huaso uskumatuna näivad 247 cm. Huaso oli sel ajal juba 16-aastane, mida peeti kõrgeks vanuseks takistussõidu hobuse kohta.