«Meie põhieesmärk oli sõidu lõpetamine. Tahtsime pahandused ja viperused eemal hoida ning raja puhtalt läbi sõita,» ütles Rump Postimehele. Mis tunne on tunnike pärast 24-tunnise võistluse lõppemist? «Alguses oli veel pinge üleval, aga praeguseks on juba rammestus peal,» vastas Rump, kelle häälest ei kostnud ei unisust ega tülpimust.
Adrenaliin oli ju üleval, ta sai esmakordselt sel võistlusel osaleda. «See oli võimas tunne! Eriti veel öösel liidripositsioon võtta! Mis sellest, et ainult pooleks ringiks – siis just tegime plaanitud boksipeatuse. Kui mõtlen sõidule tagasi, oli see väga äge. See tähendas mulle lapsepõlveunistuse täitumist.