Rasmus Mägi alistas teisipäeval 400 meetri tõkkejooksus maagilise 48 sekundi piiri, püstitades Paavo Nurmi mängudel 47,82ga maailma hooaja kolmanda tulemuse. Eestlase sõnul murdis ta kaua püsinud barjääri, kuid arenguruumi on veel üksjagu.
Maagilise piiri ületanud Mägi pakatab enesekindlusest
Mägi tähelend algas 2012. aastal Helsingi kergejõustiku EMil. Poolfinaalis parandas toona verinoor 20-aastane jooksja oma isiklikku rekordit pea poole sekundiga ja Eesti rekordiks sai 49,54. Finaalis jooks päris niisama hästi ei õnnestunud ja aeg 50,01 tõi viienda koha. Tegu oli aastaga, kus EMilt puudujate nimekiri oli pikk, sest samal suvel toimusid Londoni olümpiamängud. Hea õnnestumise korral oleks võinud juba siis medalite eest võidelda.
Järgmine märkimisväärne rekordiparandus tuli 2013. aasta U23 EMil, kus Mägi võitis ajaga 49,19 pronksmedali. Aasta hiljem teenis ta seni oma karjääri kõige suurema autasu, kui saavutas Zürichis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. Poolfinaalis püstitas ta näiliselt kerge jooksuga võimsa Eesti rekordi 48,54. Finaalis samasugust kergust jalgades polnud ja leppida tuli teise kohaga. Tagantjärele mõeldes võib sealt võtmata jäänud kuld kunagi hinge närima hakata, sest ala tase on tänaseks tundmatuseni muutunud. Finaalis jooksis Mägi aja 49,06.
Tartust sirgunud jooksja karjäär läks loogilist rada mööda edasi. 2016. aasta olümpiamängudel Rio de Janeiros parandas ta uuesti isiklikku rekordit (48,40) ja teenis finaalis kuuenda koha.
Pärast hulka häid tiitlivõistlusi jõudis kätte Londoni MM, kus eestlane pidi reievigastuse tõttu startimisest loobuma. 2018 Berliini EM ja 2019 Doha MM Mägil ei õnnestunud ja ajad jäid paremate päevade tasemest kaugele.
Uue hingamise leidis Mägi eelmise aasta Tokyo olümpial, kus viis finaalis isikliku 48,11ni. Siiski jäi ta medalivõitjatest valgusaastate kaugusele. Muidugi osutus finaal ka ala läbi aegade kõige kiiremaks. Kolm meest jooksid kiiremini 29 aastat püsinud maailmarekordist. Rohkem polegi vaja öelda.