Vehklejad püüavad EMil taas medaleid. Mis on ulmelise medalisaju taga?

Julia Beljajeva (vasakult), Irina Embrich, Erika Kirpu ja Katrina Lehis krooniti mullu Tokyos olümpiavõitjateks. Kas EMilt tuleb medalilisa? Foto: Tairo Lutter

Oskar Lutsu parafraseerides võib öelda, et Jumala päikene läheb enne looja, kui me kõigi Eesti vehklejate poolt võidetud rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalite üleslugemisega ühele poole jõuame. Eile Antalyas alanud EMilt ihatakse taas lisa. Mis aitab eestlastel ikka ja jälle poodiumile tõusta?

Ajalukku kiigates leiab esimesed Eesti suured vehklemismedalid 1960ndate aastate lõpust. NSV Liidu ajal oli meie tase korralik, kuid esmalt oli vaja läbi murda suurriigi süsteemis ja jõuda selle koondisse, mis igal alal tähendas täiendava tõkke ületamist. Just vehklemine on hea näide, kuidas iseseisvusaeg ühele spordialale tõelised tiivad andis.

Nelis ja Jadlovski lõid aluse