/nginx/o/2021/07/19/13928532t1h7c1d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/07/20/13929923t1h8aa3.jpg)
Täna lahkus meie seast esimene eestlasest kergejõustiku olümpiavõitja, kõrgushüppaja Jüri Tarmak. «See on tiitel, mida ei saa temalt kunagi ära võtta,» lausus ajakirjanik Tiit Lääne.
Tarmak ja Lääne käisid sajandi esimesel kümnendil tihedalt läbi. Toona vedas Lääne Eesti Spordilehte ning korraldas üle riigi erinevaid üritusi. «Võtsime alati kaasa ka mõned eilsed tippsportlased, sageli Jüri Tarmaku. Temaga oli alati huvitav rääkida. Ta nägi maailma ja sporti teistmoodi. Eks enamik olümpiavõitjaid näeb, sest muidu olümpiavõitjaks ei saada,» lausus Lääne, kelle sulest ilmus 2006. aastal Jüri Tarmaku autobiograafia.
Kõige rohkem meeldis Tarmakule rääkida Leningradi perioodist. Just välismaale õppima ja treenima siirdumine pani aluse tema rahvusvahelisele eduteele. «Ta rääkis, kuidas nad Leningradis olümpiaks valmistusid. Treener nõudis temalt korralikku tulemust ka treeningul. Nad tõid kõrgushüppesektorisse lasteaialapsed, kes teda segama hakkasid. Eesmärk oli tekitada suurvõistlustega sarnased olud, kus pead oma katseks virvarris valmistuma. See karastas teda ja tänu sellele oskas ta end võistlusmomendil välja lülitada,» meenutas Lääne.
/nginx/o/2021/07/20/13929920t1h8b27.jpg)
Tarmaku karjääri kõrghetk saabus 1972. aasta Müncheni olümpial, kus ta võitis kuldmedali. Ühtlasi jäi ka see tema ainsaks olümpiaks. «Ega suuri tiitlivõistlusi oli tal vähe. Selles mõttes on ta ainulaadne sportlane individuaalaladel – üks olümpia, üks kuld – sada protsenti õnnestumine,» tõdes Lääne.
Kõige enam jääb ajalugu Tarmakut mäletama aga esimese eestlasest kergejõustiku olümpiavõitjana. «Jalgpalli järel maailma suurima spordiala esimene olümpiavõitja. Kui hakata nii mõtlema, siis kõrgushüpe kuulub kergejõustikus top 3 hulka. Igaüks on meist jooksnud, hüpanud kaugust ja kõrgust,» ütles Lääne ning lisas, et Tarmak oli kõige tagasihoidlikum olümpiavõitja, keda ta eales kohanud.