/nginx/o/2024/10/18/16427066t1haef3.png)
/nginx/o/2022/06/26/14655154t1h63cb.jpg)
Lätis Kuldigas peetud Columbia-Kivi Eesti meistrivõistlustel grupisõidus pälvis teist aastat järjest esimese koha Mihkel Räim (Burgos-BH), kes lõpetas Balti ühistel meistrivõistlustel grupifinišis leeduka Venantas Lašinisi järel teisel kohal.
Räim kaitses grupisõidus Eesti meistritiitlit
164-kilomeetrisel võidusõidul eraldus esimestel kilomeetritel jooksikute grupp, kuhu kuulusid eestlastest Rein Taaramäe, Karl Patrick Lauk, Markus Pajur ja Alo Jakin. Ees püsiti ligi poole võistlusmaani. Esmalt jäi liidrite hulgast maha Pajur, seejärel hakkasid krambid kimbutama Taaramäed. Sõidu teises pooles sõidetud tehnilistel linnaringidel püsis peagrupp enamasti koos, kuigi mitmel korral üritati eest ära sõita. Võistlus tehti aga nii raskeks, et rattureid jäi pigem järjest peagrupist maha ning nii selgus võitja viie mehe vahel peetud finišis, kus oli parim leedukas Lašinis ajaga 3:38.20.
«Alguses oli ees väga ohtlik minek,» tunnistas Räim peale sõitu. «Ma ise ründasin ka enne mitu korda ja olime korra isegi viiekesi eest ära, aga see toodi tagasi ja siis mindi uuesti ja ma igaks juhuks hoidsin end sel hetkel tagasi. Vahe läks päris suureks ja ees oli kaks-kolm väga kõva venda, kes panid kõvasti gaasi ja mingi hetk tundus mulle, et me ei saagi neid enam kätte.»
«Kui linnaringidele tulime, näidati meile vahet 1.25. Arvasin, et asi ongi tehtud, sest alla poole linnaringist oli selline, kus oli palju kurve ja vahet ei saanud väga vähendada. Ühe ringi sõitsime kiiremini ja vahe kukkus 40 sekundi peale ning peale seda 20 sekundi peale, siis saime aru, et mehed on ees kutud,» jätkas Räim. «Mul oli teada, et kui nad kätte saame, siis tuleb kohe ründama hakata, sest midagi pole oodata. Ilm oli ka küpsetamiseks hea - kes tegi söögiga vea, kes joogiga. Samas arvan, et paljud õppisid eelmisest aastast, kui oli samuti palav ilm, kuigi looduse vastu ei saa. Ühesõnaga mõned mehed jäid jõuga, mõned toitumise ja joogi pärast.»
Räime sõnul ei olnud otseselt kordagi tunnet, et seekord on tema päev. «Mul olid alguses rattal tehnilised probleemid. Mõtlesin tükk aega, kas peaks ratast või jooksu vahetama, aga otsustasin riskida, sest muidu poleks gruppi enam järgi saanud,» selgitas Räim. «Kui mõnel ringil gaasi anti ja Eesti mõned konkurendid maha jäid, siis sain aru, et küpsetamise taktika, mida eelmisel aastal kasutasin, toimib ka sel aastal. Viimasel ringil, kui eestlasi jäi gruppi neli, sain aru, et olen ainuke profirattur ja loogiline oleks, et ma võidaks, kuigi teised olid ka väga tugevad. Nende boonus oli see, et nad ei pidanud sõidu esimeses pooles ees tööd tegema ja ennast kulutama. Mina käisin terve päev eest läbi ja raiskasin end. Mind poleks aga teine või kolmas koht rahuldanud, sõitsin ainult kulla peale.»
Räime järel lõpetas kolmandana Prantsusmaa amatöörtiimis Espoir Cycliste St-Etienne Loire sõitev Siim Kiskonen. Talle riputati kaela Eesti meistrivõistluste hõbemedal. Pronksi pälvis Gert Jõeäär (CFC Spordiklubi), kes jäi võitjale alla 13 sekundiga ning sai üldarvestuses seitsmenda koha. Kokku lõpetas võistluse 70 ratturist 26.