R, 9.12.2022

F1 ajaloo inetuimaks ristitud detail päästab elusid

Siim Kaasik
, reporter
F1 ajaloo inetuimaks ristitud detail päästab elusid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hiina vormelipiloot Zhou Guanyu tähistas pühapäeval uut sünnipäeva.
Hiina vormelipiloot Zhou Guanyu tähistas pühapäeval uut sünnipäeva. Foto: BEN STANSALL/AFP/Scanpix
  • Kokpiti kaitsmisest hakati rääkima pärast surmavaid avariisid.
  • Halosüsteem võeti vastu suure vingu saatel.
  • Halovastaste peamine argument oli inetu välimus.

Tõenäoliselt kümmekonna vormelisõitja elu päästnud halosüsteemil oli veel mõnda aega tagasi palju vastaseid.

Pühapäeval juhtus kuulsal Silverstone’i ringrajal kaks väga suurt avariid, kust sõitjad pääsesid imekombel tõsiste vigastusteta. Imekombel tähendab siin ainult sõnakõlksu, sest mõlemad piloodid edastasid tänusõnad 2018. aastal kasutusele võetud halole.

Esmalt päästis kokpiti kaitsev turvapuur F2 sõitja Roy Nissany, kelle vormelile maandus peale juhitamatuks muutunud ning äärekivist lendu tõusnud Dennis Haugeri auto.

Mõned tunnid hiljem tähistas teist sünnipäeva Alfa Romeo sõitja Zhou Guanyu, kelle vormel mitusada meetrit tagurpidi mööda asfalti lohises ning seejärel rajapiirdesse lendas. Hiinlase sõiduki peatas alles tribüüni kaitsnud turvavõrk.

Kokku on nelja ja poole aastaga eri vormelisarjades juhtunud kümmekond õnnetust, mille järel on sõitjad tõdenud: «Halo päästis mu elu!» Neist kõige tõsisem oli tunamullune Romain Grosjeani avarii Bahreini GP-l, kui prantslane ligi 225 km/h kiirusega rajapiirdesse põrutas. Mäletatavasti süttis Haasi vormel põlema, kuid Grosjean suutis autost sangarlikult põgeneda. See oli võimalik aga tänu halole, sest ilma kokpiti turvapuurita oleks ta kiivriga tabanud murdunud rajapiiret.

Vormel 1 sõitjatest on tänu halole pääsenud eluohtlikest vigastustest veel Lewis Hamilton (2021. aasta Itaalia GP avarii Max Verstappeniga) ja Charles Leclerc (2018. aasta Belgia GP avarii Fernando Alonso ja Nico Hülkenbergiga). Ka Eesti vormelitalendi Paul Aroni karjäär võinuks läbi olla, kui halo poleks teda 2020. aasta Renault Eurocupi sarja etapil «katusele» maandunud konkurendi auto eest kaitsnud.

Kaks surma, mis viisid haloni

Vormelisarjades hakati kokpiti kaitsmise vajadusest rääkima eelmise kümnendi keskpaigas. 2014. aastal tegi vormel 1 Jaapani etapil ränkraske avarii Jules Bianchi, kes suri saadud vigastustesse üheksa kuud hiljem. Bianchi oli esimene F1 autoga elu kaotanud sõitja pärast 1994. aasta San Marino GP avariis hukkunud Ayrton Sennat. Poolteist kuud pärast Bianchi surma, 2015. aasta augustis jättis ringrajale elu IndyCari piloot Justin Wilson. Kaks aastat hiljem testis Sebastian Vettel esimest korda halosüsteemi. Kasutusele võeti see, nagu ennist mainitud, 2018. aastal.

Uue turvaelemendi lisamine vormelitele jagas sõitjad kahte leeri. Tagantjärele kõlavad halo kriitikute argumendid eriti tobedalt, sest peamiselt tehti kokpiti turvapuuri maha välimuse tõttu. «Kui te annaksite mulle mootorsae, võtaksin selle maha. Sõitjate ohutus on oluline, kuid praegune lahendus ei ole esteetiline,» lausus Mercedese pealik Toto Wolff 2018. aastal.

Häälekalt olid halo vastu ka Grosjean ja Hamilton. Viimane nimetas halo lausa koledaimaks detailiks F1 ajaloos, kuid mõlema mehe arvamus on tänaseks kardinaalselt muutunud.

Halo pihta suunatud kriitikast ehk arusaadavaim puudutas piiratud nähtavust, kuid viimastel aastatel pole selles suhtes nurinat kuulda olnud.

Kusjuures halo kõrval oli arutusel ka teine lahendus. Red Bull töötas välja tuuleklaasi Aeroscreen, mis pakkunuks ilmselt paremat kaitset selliste õnnetuste eest, nagu juhtus 2009. aastal Felipe Massaga (Rubens Barrichello auto küljest lennanud vedru tabas Massa kiivrit). FIA langetas valiku küll halo kasuks, kuid tuuleklaasid kaitsevad alates 2019. aastast IndyCari masinaid.

Enne veel, kui FIA halo kasutusele võttis, tehti süsteemiga mitmeid simulatsioone. Neist selgus, et teoreetiliselt suurendab halo raskes õnnetuses ellujäämisprotsenti 17 võrra. Seda kuuldes muutus ka Hamilton halopooldajaks.

Kui tugev on halo?

Halo puhul on tegemist titaanist kaitsesüsteemiga, mis peab vastu pidama 125 kilonjuutonile. See on võrdne 12 746 kilogrammiga – sama palju kaaluvad Londoni tänavatel liiklevad kahekordsed bussid. Näiteks ennist mainitud 2018. aasta Leclerci õnnetuse puhul tabas Fernando Alonso vormeli ratas monacolase halo 58 kilonjuutoni suuruse jõuga.

FIA ise on halo reklaaminud kui kõige tugevamat osa vormelist ning toonud võrdluseks, et see peab vastu kahe Aafrika elevandi kaalule. FIA sõnul suudab halo pareerida kiirusega 225 km/h tunnis vastu tuleva suure kohvri.

Pärast Silverstone’i ringrajal juhtunud kaht õnnetust kasutas karjääri esimese F1 etapivõidu teeninud Ferrari piloot Carlos Sainz juunior võimalust, et vormelisõitjate nimel FIA ees vabandust paluda. «Vahepeal kritiseerime FIAt, kuid seekord tuleb neile tänu avaldada. FIA on meid väga palju aidanud. Täna päästsid nad ilmselt kahe sõitja elu,» lausus Sainz.

 IndyCar-sarjas kasutatakse sõitjate kaitseks Aeroscreeni.
 IndyCar-sarjas kasutatakse sõitjate kaitseks Aeroscreeni. Foto: Darron Cummings/AP/Scanpix

Peagi on oodata Zhou avarii raportit, mille järel tehakse ilmselt järgmised ettepanekud F1 turvavarustuse tugevamaks muutmiseks. Kuigi halo sai oma tööga suurepäraselt hakkama, ei saa päris sama öelda veererõnga kohta, mis asub kokpiti kohal ja taga.

«Olen näinud pilte Zhou vormelist ning veererõngas näis olevat kadunud. See turvaelement ei saanud oma tööga hakkama. Veererõngas peaks olema sama tugev nagu halo. See peaks jääma paigale ning kaitsma juhi pead löögi eest, kuid seda see ei teinud. See tekitab küsimusi,» lausus Sky Sportsi F1 ekspert Anthony Davidson.

Märksõnad
Tagasi üles