N, 8.12.2022

PM OREGONIS ⟩ Eesti kümnevõistlejate USA treener: Ermi tuleb staadionilt ära tirida, Õiglane peab nägema peeglis tšempionit

Jarmo Jagomägi
Eesti kümnevõistlejate USA treener: Ermi tuleb staadionilt ära tirida, Õiglane peab nägema peeglis tšempionit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Georgia ülikooli kümnevõistluse treener James Thomas.
Georgia ülikooli kümnevõistluse treener James Thomas. Foto: Jarmo Jagomägi
  • Thomas: usun, et erinen enamikust USA treeneritest.
  • Treener peab Ermi «hulluks võitlejaks».
  • Õiglane on väga heas vormis.

Viimase kümnendi jooksul on mitmed Eesti kümnevõistlejad harjutanud USAs Georgia ülikoolis. Praegugi kuuluvad nende ridadesse MMiks valmistuvad Johannes Erm (24) ja Janek Õiglane (28), ent käimasolevast hooajast uue ja põneva treeneri James Thomase näpunäidete järgi.

Otsa tegi 2012. aastal lahti Maicel Uibo. Kaks hooaega hiljem liitus temaga Karl Robert Saluri. Veidi hiljem leidsid tee USA kaguosas asuvasse Athensi kergejõustikulinna ka Erm, Karel Tilga ja viimasena mullu suvel Õiglane, kes ainsana ei talla ülikooliteed. N-ö ainepunktid saab ta kokku vabatahtliku abitreenerina.

Kogu eelneva perioodi juhendas meie mehi energiline Küprose mees Petros Kyprianou, kellest sai 2015. aastal Georgia kergejõustikuosakonna pealik. Kõik meie kümnevõistlejad peale Õiglase on oma rekordi püstitanud just tema ajal.

Hakkasid aga liikuma jutud Kyprianou lahkumisest. Nõudlik treener ootas sisehalli, mida juba ammu lubati, ent seda ei ehitatud. Lisaks jooksid rappa palgaläbirääkimised.

Petros Kyprianou on mitme Eesti kümnevõistleja karjääris mänginud olulist rolli.
Petros Kyprianou on mitme Eesti kümnevõistleja karjääris mänginud olulist rolli. Foto: Tairo Lutter

Nõnda otsustaski kogenud juhendaja pikaajalise koostöö lõpetada ja luua oma profigrupi. Paljude teiste tuntud nimede seas kuulub sinna ka segastel põhjustel MMilt eemale jäänud kümnevõistluse maailma edetabeli liider (8867 punkti) Garrett Scantling.

Korvpalli asemel treeneriks

Kyprianou ameti võttis Georgias üle USAs väga hinnatud sprintide spetsialist Caryl Smith Gilbert. Enda abiliseks, mitmevõistlejate otseseks treeneriks palkas ta Thomase, kelle tugevam külg peaks olema hüppealad, ent mitte ainult.

«Smith Gilbert on põhjus, miks jõudsin Georgiasse. Sel koolil on väga tugev pärand erinevatel kergejõustikualadel, aga tema on väga eriline inimene, kellelt õppida. Ta on treeninud olümpiamedaliste ja teisi tippe. Saan tema kõrval kasvada,» jutustab Thomas kergejõustiku MMi võõrustava Eugene’i peastaadionil Hayward Fieldil Postimehele.

Thomas: mõistan Tilgat, aga ta jäi paljust ilma

Eelmisel suvel alustas Georgias ka kolmas Eesti kümnevõistleja Karel Tilga, ent ta otsustas sügisel koju naasta, et osaleda märtsis sise-MMil ja suvel Oregonis. Tõsi, neist viimane ei õnnestunud.

Karel Tilga valis kurnava ülikoolihooaja asemel teise tee.
Karel Tilga valis kurnava ülikoolihooaja asemel teise tee. Foto: Tairo Lutter

«Muidugi olen veidi õnnetu, kui olnuks võimalus nii suure talendiga töötada. Aga tal tekkis variant esindada Eestit MMidel. USA ülikooli võistluste süsteemiga olnuks seda väga raske ühendada,» ütleb Georgia mitmevõistluse treener James Thomas. «Mõistan teda. Kuni ta saab Georgiast kraadi kätte, on õnnelik ja jahib oma unistusi, siis mina pole vihane.»

Samas… «Tean, millised võimalused tal siin olnuks. Ta saanuks treenida tugevate kaaslastega. Siinne keskkond on ideaalne nii meditsiiniliselt, füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Kõik, mida tahta või vaja, on olemas,» lisab Thomas. «See on suur eelis, mida kiputakse USA ülikoolide puhul unustama.»

Kõlab nagu noore treeneri jutt? Ei, hoopis ambitsioonika! Septembris 43. sünnipäeva tähistav Thomas on erinevate ülikoolide juures töötanud umbes 20 aastat. Juba TCUs tudeerides tegi ta õppimise ja sportimise kõrvalt ametiga tutvust. Pärast diplomi kättesaamist 2003. aastal alustas ta täiskäigul ihaldatud tööga.

«Mängisin ülikoolis korvpalli ja tegin kergejõustikku. Alustasin hüpetega, aga liikusin edasi mitmevõistluse peale. Ent alustasin juba sel ajal treenerina. Üritasin sellest maailmast aru saada,» meenutab Thomas.

«Korvpalliga olnuks võib-olla võimalus teisel pool ookeani karjäär luua, NBAks polnud ma piisavalt hea. Kergejõustikku ei tahtnud algusest peale kaua teha. Küll aga teadsin, et tahan saada treeneriks. Esialgu soovisin saada korvpallitreeneriks, aga siis sattusin kergejõustiku juurde. Mind paelus väga inimkeha olemus, struktuur ja areng. See tõmbas mind endasse. Teadsin, et tahan sellega tegeleda.»

Ehtameerikalikult sõbralik ja jutukas Thomas vähemalt enda sõnul treenerina siinsele stereotüübile ei vasta. «Usun, et erinen enamikust USA kolleegidest. Minu jaoks on puhkus ja taastumine väga oluline treeningplaani osa,» iseloomustab ta end.

«Olen rohkem partner kui suunaja ja käskija. Ma ei vaja tunnustust. Meil on andekad sportlased. Treenerina ei mõtle ma kunagi, et mina olen põhjus, miks üks või teine on andekas. Ma võin olla põhjus, miks sportlane on edukas,» jätkab treener.

«Minu töö on partnerina aidata sportlasel kätte saada endast parim, realiseerida võimeid. Suur rõhk läheb suhtlusele. Ma ei juhenda õpiku ja paberite, vaid selle alusel, mida näen ja kuulen. Mõistan, et iga inimene on omamoodi. Kõigile tuleb läheneda veidi erineva nurga alt.»

Tervis on edu alus

Thomast on kiitnud nii Erm kui ka Õiglane. Häid sõnu tuleb ka vastu. Nagu eestlaste puhul ikka, siis märksõna on töökus. Samas on treeneri sõnul aga kaks samast riigist pärit meest üsna erinevad.

Alustame Ermist. «Ta on mees, kes teab, mida tahab. Ta on olnud heade treenerite käe all nii Eestis kui ka USAs. Mina tõin tema jaoks täiesti uue perspektiivi. Johannes tahab teada, mis toimub, miks midagi tehakse,» arutleb Thomas.

«Teda tuleb staadionilt ära tirida, mitte sinna lükata. Selliste meeste puhul on tähtis nad lihtsalt õigele teele aidata. Vaimselt ja füüsiliselt piisavalt ette valmistada. Ta on hull võitleja, üks vähestest, keda olen näinud, kes annab endast alati maksimumi. Ta pingutab rohkem kui keegi teine.»

Vigastused on Johannes Ermi tiibu kärpinud, aga ta ei anna kunagi lihtsalt alla.
Vigastused on Johannes Ermi tiibu kärpinud, aga ta ei anna kunagi lihtsalt alla. Foto: Tairo Lutter

Mitte, et Õiglane vähem pingutaks aga… «Janek on olnud üks neist meeldivatest üllatustest, kes ei saabunud siia erilise enesekindlusega. Tal on oskused ja suurvõistluste kogemus. Aga ta ütleb ikka, et «treener, ma olen aeglane» või «olen nii ja naa...»» selgitab Thomas.

«Vastan talle vaid, et minu paberid neid asju küll ei näita. Ajad on palju paremad kui sinu arvamus endast. Ta peab vaatama peeglisse ja nägema seal tšempionit. Ta on enda arendamiseks teinud meeletult tööd. Tal on kogemusi, ta on parimas vanuses. Kui ta sellesse usub, juhtub häid asju.»

MMi poole kiigates ütleb Thomas, et «ta pole numbri-mees». Küll aga on selge, et Ermi on viimase pooleteise aasta jooksul seganud erinevad mured. Ta on valmis võistlema, ent millisel tasemel?

«Ta on kõvasti tööd teinud, läinud iga nädalaga paremaks. Olen näinud arengut võimus ja kiiruses. Kui ta suudab need realiseerida, tuleb kokku karjääri parim kümnevõistlus,» on Thomas optimistlik, ent viitab septembrikuisele pöialõikusele ja juunis murdunud teiba tõttu saadud säärevigastusele.

«Lihtsalt tahtnuks, et poleks olnud paari tagasilööki. Ta ei saanud põhimõtteliselt jaanuarini korralikult treenida. Soovinuks temaga juba augustis tööd alustada.»

Tervisesse suhtub Thomas väga tõsiselt. «Kui sportlane saab vigastada, vaatan treenerina esimesena enda otsa. Johannesega [teivashüppetreeningul] juhtunu oli lihtsalt ebaõnn. Aga muu: kõõlused, hüppeliigesed, selg… Nende säästmine on minu arvates treeneri kätes. Kui grupis on palju vigastusi, eriti korduvaid, olen mina süüdi. Keskendun palju sportlase tervisele,» märgib ta.

«See on tähtsaim, sest kümnevõistluse alus on, et kõik alad tuleb lõpetada. Sa ei pea olema kõigil aladel parim, aga pead finišeerima kõrgeimal võimalikul tasemel. Tahan, et kõik mu õpilased oleksid parimas löögihoos tähtsaimatel võistlustel.»

MMil näeb 9000 punkti?

Pöid jääb ka Õiglasele ilmselt karjääri lõpuni veidi peavalu valmistama, ent ta oskab nüüd valu koormuste ja süstidega optimeerida. MMil võistlemist ei tohiks pisimure segada. Vändrast pärit atleet jõudis uuele tasemel aprillis Tennessee's peetud võistlusel, kus ta kogus 8405 punkti.

«Seal näidatud skoor, sellise ilma – jäiselt külma, tuule ja vihmaga –, kohutavates tingimustes, oli üllatus. Ta pole pärast seda kümnevõistlust teinud. Ootan väga, mida ta suudab heades tingimustes, kogu oma potentsiaali juures. Ta on trennides olnud imelises hoos,» vaatab Thomas MMile ette.

Kümnevõistlejad võtavad mõõtu MMi viimastel päevadel, Eesti aja järgi laupäeva õhtust esmaspäeva varahommikuni. Thomase sõnul on võitjat võimatu ette ennustada. Lisaks treenerirollile seab ta end Hayward Fieldi staadionil sisse spordifännina.

«Kui tingimused püsivad nädala lõpuni nii head, näeme 9000 punkti. Ja kui üks mees teeb 9000, tõuseb ka teiste tase. Loodan, et näeme kolme 9000 punkti tulemust! Mul on tules kolm meest, nii et seda põnevam on jälgida,» muigab lisaks Ermile ja Õiglasele samuti Georgias harjutavat Kyle Garlandi (8720) abistav Thomas.

Mille poolest erinevad Eesti ja USA kümnevõistlejad?

Paljud USA kümnevõistlejad paistavad võrreldes eestlastega sageli muskulaarsemad, eriti nooremas eas. Treener James Thomas mõtiskleb kahe kultuuriruumi erinevuste üle.

«See on suuresti geneetika süü, et oleme suuremad. Me ei treeni end [noorena] otseselt suuremaks. Tuleme kultuurist, kus keskkoolis mängitakse väga palju Ameerika jalgpalli. Seal ei saa väikse ja kõhna kutina läbi lüüa,» arutleb Thomas.

«Me ei hakka kohe suuri raskusi tõstma, see pole minu ega teiste treenerite eesmärk. Aga meie noored atleedid ongi geneetiliselt suurema kehaehitusega. Mina kaalusin ülikoolis 100 kilogrammi, aga rasvaprotsent oli kolm. Jõud ja võimsus loevad, mitte suurus.»

Oskuste poolest ei jää me kindlasti alla. Pigem vastupidi. «Eestlased tulevad siia põhimõtteliselt tehniliselt küpsetena. On teatud nüansid, kus kiiresti arenetakse. Kui lisada veidi jõudu, võimu ja kiirust, saabki näha väga korralikke tulemusi,» arvab Thomas.

Johannes Ermi ja Janek Õiglase treeningkaaslane Kyle Garland on päris «suur poiss». MMil startijatest on ta hooaja edetabelis Damian Warneri (8797) järel teine (8720).
Johannes Ermi ja Janek Õiglase treeningkaaslane Kyle Garland on päris «suur poiss». MMil startijatest on ta hooaja edetabelis Damian Warneri (8797) järel teine (8720). Foto: STEPH CHAMBERS/APF/Scanpix
Märksõnad
Tagasi üles