R, 9.12.2022

PM OREGONIS ⟩ Treenerina esimese suure võidu saanud Gerd Kanter: oleks nagu ise selle puraka ära pannud

Jarmo Jagomägi
Treenerina esimese suure võidu saanud Gerd Kanter: oleks nagu ise selle puraka ära pannud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Gerd Kanter võitis treenerina esimese tiitlivõistluste medali. Ilmselt on see alles algus, sest tema õpilane Kristjan Čeh kaotab viimasel ajal väga harva.
Gerd Kanter võitis treenerina esimese tiitlivõistluste medali. Ilmselt on see alles algus, sest tema õpilane Kristjan Čeh kaotab viimasel ajal väga harva. Foto: Jarmo Jagomägi

Kettaheitelegendi Gerd Kanteri eluteel algas uus peatükk. 11-le sportlasena teenitud tiitlivõistluste medalile – millega hulgas on olümpiavõit ja MM-tiitel – lisandus esimene medal treenerina. USAs peetaval Oregoni MMil riputati kirkaim autasu kaela tema sloveenist õpilasele Kristjan Čehile (23).

Mõned asjad ei muutu. Neli hooaega tagasi suurest mängust taandunud Kanteri pead katab lõõmava Eugene’i päikese eest sonimüts. Suul lai naeratus. Ehk nagu ikka harjunud oleme. Lihtsalt sel korral katab endiselt heas vormis 2008. aasta olümpiavõitja keha Sloveenia värvides T-särk.

Postimees vestles MMi võõrustaval Hayward Fieldil meie spordisangariga nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.

Alustame klišeega: kui palju erineb sportlase ja treenerina võidetud MM-tiitel?

Eks ühel hetkel on selge, et enda võimed sportlasena ammenduvad. Siis ongi järgmine võimalus oma teadmisi õpilasele edasi anda.

Kui finaalis ikka kõige pikem kaar (71.13, MM-rekord – J.J) tuli, oli emotsioon, nagu oleks ise selle puraka ära pannud. Päris emotsionaalne hetk.

Kui sportlasena on kogu hoovastik enda hallata, siis treenerina pean suutma nii palju kui võimalik seda kuidagi edasi anda. Mis iganes olukord tuleb, peab sportlane olema võimalikult iseseisev. Et tal oleks tööriistad, mida vajadusel kasutada.

Kristjan on näidanud väga head kvaliteeti ka õpilasena. Ta on hästi omandanud asju, mida oleme tema tegemistes natukene täiendanud. Võistlus näitas, et realiseerimine oli kõrgel tasemel.

Tribüünilt on ilmselt närvilisem jälgida kui ise võistelda?

Kvalifikatsiooni eel oli pulsisagedus vähe kõrgem kui finaalvõistlusel. Esimesest barjäärist oli üle saadud. Isegi kui finaalis esimene katse kõige paremini välja ei tulnud, oli näha, et plaan toimib.

Me kutsume esimest-teist katset turvakatseteks, kus ei lähe endast kõike välja panema. Täpselt nii ta tegi. 69 meetriga oli selge, et medal on igal juhul käes. Sealt sai edasi minna kulla peale. Kolmanda katsega panigi ta jõuvahekorrad paika.

Lõpuni oli väike ärevus. [Mykolas] Alekna ja [Daniel] Stahl, kes soojendusel tegi ühe 70,5-meetrise heite, olid ohtlikud. Lõpuni ei saanud kindel olla. Aga kui Rootsi televisioon tegi pärast kolmandat vooru intervjuu, ütlesin, et arvatavasti on kuld käes.

Kristjan Čeh (keskel) sai MM-kulla kaela päev pärast võistlust. Hõbeda teenis Mykolas Alekna (vasakul), pronksi Andrius Gudžius.
Kristjan Čeh (keskel) sai MM-kulla kaela päev pärast võistlust. Hõbeda teenis Mykolas Alekna (vasakul), pronksi Andrius Gudžius. Foto: ERIK S. LESSER/EPA/Scanpix

Teie kvalifikatsioonid algusaastatel nii libedalt ei läinud. Kui palju on neist kogemustest praegu kasu?

Rakendame neid põhimõtted, mis tõid kunagi minu kvaliteedihüppe umbes 2005. aastast, kus tuli esimene [MMi] medal. 2002 jõudsin [EMil] küll lõppvõistlusele, aga 2003 [MMil] ja 2004 [olümpial] kõrbesin ikka tõsiselt.

Üritame turvakatset tiitlivõistluse vahetus läheduses, igas trennis umbes kolm katset. See tähendab umbes 65-meetrist määrustepärast katset. Mõnikord valib trennis selle hetke tema, teinekord mina.

Olemuselt on see mõtteviisi katse. Kristjan peab suutma viia end teatavasse vaimuseisundisse. Kuna tal on 70 meetri mehena piisavalt reservi, siis 65 peabki tulema igast asendist. Ta peab suutma sellist meeleseisundit tekitada ka trennis. Siin sai ta suurepäraselt hakkama.

See oli Čehi üks esimesi suurvõistlusi. Kas kohene õnnestumine üllatas?

Vaadates kogu hooaega, siis alla kulla oleks loetud natuke ebaõnnestumiseks. Ta on saanud ainult ühe kaotuse (15. juunil Paavo Nurmi mängude 3. koht – J.J), seegi terviseprobleemi tõttu.

Samas oli see minu arvates väga vajalik kaotus. Ma poleks tahtnud, et ta tuleb siia täiesti puhaste paberitega. Kogu hooaja dominant, võitja – see oleks pannud väga palju ekstrapinget.

Kasuks tuli ka viimane Teemantliiga [30. juunil], kus Alekna näitas väga kõva sisu (heitis 69.81 – J.J). See hoidis lõpuni Kristjanil mingit ärevust üleval. Meil oli ohtlik konkurent, kellega tuli arvestada.

Stockholmis tuli Kristjan trammi alt välja, aga kui Alekna pani teises voorus oma tulemuse ära, olid kõik mehed rütmist väljas. Hästi oluline kogemus, mis aitas valmistuda. Ta teadis, et mis iganes talle ette heidetakse, ta on valmis sellele vastama.

Soosikukoorem võib olla raske. MM tõestas Čehi tugevat närvikava?

Tema närvikava on päris eriline. Eelmisel aastal olümpiamängudel oli ta üksinda, 22-aastasena, aga saavutas viienda koha. Kahjuks esimene katse, mis toonuks medali, oli hästi kerge üleastumine.

Mina ise põrusin esimesel olümpial korralikult. Ta on näidanud väga tugevat võistlejanärvi. See võib olla temaga iseenesest kaasa tulnud, aga tal on ka mingisugune võime.

Väliselt on ta ju tegelikult väga rahulik. Aga ta ütles, et finaali mingil hetkel pulsikella käele pannes oli tavaolekus istudes pulss 140, kohati viskas 180 peale. Sees põles korralikult.

Mina oskan kõige paremini paralleeli tuua Pekingi olümpiamängudega. Favoriidikoorem ja ootused igal juhul söövad. Aga tundub, et Kristjan suutis sellest kõigest läbi närida.

Töötate koos esimest aastat. Kui palju on Čehi stiilis teie nägu?

Sportlane, kes on juba 70 meetri heitja, ei vaja totaalset restarti. Tema tugevaid külgi tuleb võimendada. Tehniliselt oleme muudatusi teinud, aga mitte fundamentaalselt. Inimesed, kes kettanüansse tunnevad, näevad temas mingisuguseid elemente minu kettaheite algusest.

Oluline märksõna on olnud olla kindel ja stabiilne pingeolukordades. Ta on tänavu teinud neli 70 meetri võistlust. Pärast kevadet on tema kõige kehvem tulemus 67.70. Kvaliteet on olnud väga kõrge. See on peamine, mida olen suutnud tema tegemistesse tuua.

Meenutades teie tippaega, kas olete Čehiga sarnased kettaheitjad?

Pigem erinevad. Kui juba peale vaatame, siis tegemist on tõsise kolliga. Võib-olla keskmise inimese jaoks olen mina ka suur, aga mina tema kõrval olen ikka väga väike inimene. Ta on 2.06 pikk, väga pikkade kätega.

Ka tehniliselt on ta natuke oma nägu. Mingite väikeste nüanssidega, mida oleme minu tehnikast ja teadmistest juurde pikkinud, on saanud kokku päris hea mudeli.

Finaali sooritust vaadates pidime mõlemad tagantjärele tunnistama, et tehniliselt oli sooritus väga keskpärane. Ketas ei lennanud parimal katsel üldse ilusti. Jäi päris palju reservi.

Samas tiitlivõistluse õhustikus teha ka suurepärane tehniline sooritus, ongi asi, mis nõuab järgmist taset, kuhu me võiks olümpiamänge silmas pidades liikuda.

Pikkade kätega Kristjan Čeh on treenerist Gerd Kanterist 10 sentimeetrit pikem.
Pikkade kätega Kristjan Čeh on treenerist Gerd Kanterist 10 sentimeetrit pikem. Foto: David J. Phillip/AP/Scanpix

Kas maailmarekord (74.08) on juba praegu Čehil käe sees?

Heades tingimustes oleks see kohe võimalik. Vaadates kasvõi finaali sooritust, siis see sama katse parema tehnika ja kettalennuga oleks võinud olla mitu meetrit kaugemal. Siis olemegi sisuliselt juba maailmarekordi piiril.

Seda enam, et MMil on pingeolukord ja tähtsaim on koht. Vähe väiksemas pingeõhustikus oleks Kristjan kindlasti juba nüüd selleks võimeline. Aga see nõuaks võistluste planeerimist. Miks mitte pärast EMi midagi proovida? Sellist vormi ei tasu raisata.

Enne Čehi treenisite väga kogenud Piotr Małachowskit ja Robert Urbaneki. Kui suur on vahe?

Kaks täiesti erinevat kogemust. Vanemate meestega oli hästi palju vanade vigastustega maadlemist. Ei saanudki niivõrd palju mõelda sellele, kuidas parimas konditsioonis tiitlivõistlustele kohale jõuda, vaid pigem see, kas saaks üldse ühes tükis kohale.

Aga meil pole ka praegu olnud muretu aeg. On olnud teatavad seljaprobleemid, millega oleme päris palju toimetanud. Kristjanil on täitsa oma igapäevane venituste programm, et selg püsiks korras.

Suured tänud Risto Jamnesele, kes on meid Eestis aidanud ja Kristjanile häid näpunäiteid jaganud, kuidas ise oma selga korras hoida.

Čeh on 23, MM-hõbeda võitnud Alekna 19. Kas kettaheitest on saanud noorte meeste mängumaa?

Meil on huvitav aeg. Kasvõi meie enda koondises teeb tegusid 17-aastane Karmen Bruus. Kindlasti on mingite generatsioonide pealetung, kus väga noored tegutsevad. Nii ka kettaheites.

Alekna on fenomen. Samas, kui võistluseks valmistusime, tegin väikese analüüsi, millega üritasin Kristjanit rahustada. Vaatasime põhikonkurentidele otsa. Üks sõnum, mida Alekna kohta ütlesin, oli: «Ta on liiga noor, et täna veel võita.» Mõnel teisel aastal oleks ehk võitnud, aga praegu on Kristjan temast veel parem.

Kõigest 19-aastane Mykolas Alekna isiklik rekord oli veel eelmisel hooajal 63.52, mõni nädal tagasi nihutas ta tippmargi 69.81 peale.
Kõigest 19-aastane Mykolas Alekna isiklik rekord oli veel eelmisel hooajal 63.52, mõni nädal tagasi nihutas ta tippmargi 69.81 peale. Foto: David J. Phillip/AP/Scanpix

Aga mis saab järgmisel või ülejärgmisel aastal... Alekna on suvega isiklikku rekordit üle kuue meetri parandanud. Kui sinna tuleb järgmisel aastal paar meetrit juurde, on ta juba väga tõsine konkurent.

Nende kahe mehe keskmine vanus on 21 kanti. Minu ajal heitis mõni mees selles vanuses 60 meetrit. Endaga paralleeli tõmmates, siis Alekna vanuses heitsin 50 meetri kanti. See kutt heidab 70...

See ei tähenda, et ta mingil hetkel 80 heidab. Aga selge, et neil mõlemal Kristjaniga on väga kõva potentsiaal. Ootus, et maailmarekord kukub, on kindlasti põhjendatum kui kunagi varem.

Märksõnad
Tagasi üles