:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556202t1hb4c5.jpg)
/nginx/o/2022/07/28/14724466t1h092e.jpg)
- Kuidas viia kokku mängijaid ja klubisid?
- Korvpallist mõeldakse, jalgpallist esiti mitte.
- Tulevikuplaan näeb ette ka USA turgu.
Võiks arvata, et kui sinu ettevõtmisele kleebitakse külge Tinderi silt, siis see just kõige suurem kompliment pole. Endised vollekoondislased Oliver Orav ja Denis Losnikov ennast aga sellest häirida ei lase, Orav muheleb ja täpsustab veidi: «Sportlaste Tinder küll, aga LinkedIni suunaga.»
Jutt käib siis juuli alguses ilmavalgust näinud mobiiliäpist Playerbank, kus võrkpallurid saavad otsida endale klubi ning vastupidi, võistkonnad omakorda mängijaid. Teoorias lisanduvad sellesse võrrandisse ühel hetkel ka agendid/agentuurid, kuid selleks tarvilik veebilahendus vajab veel veidi aega. «Äkki neljandas kvartalis tuleb, praegu veel testime,» ennustab Losnikov, kes on ka ettevõtmise idee autor.
Ühel sügisõhtul kodudiivanil istudes hakkas kolmekordne Eesti meister mõtisklema, miks on võrkpalluritel nii raske leivaisa leida. Jutt käib siis mõistagi välisklubist, sest Maarjamaa-siseselt on kõik maakuulamised endiselt paari telefonikõne küsimus.
Piiri taga omaette pusides nõnda lihtsalt aga löögile ei saa. Jah, agendid küll eksisteerivad, kuid seegi turg on piiratud. Laia pintsliga tõmmates võib Eesti mängijategi olukorra kokku võtta järgnevalt: staarmängijatel – peame silmas Tähti-Teppaneid – on omad (staar)agendid, kuid lõviosa koondislastest on koondunud soomlase Nisse Huttuneni tiiva alla, kes siis jõudumööda mehi aitab.
Ülejäänud, olgu nad siis hilised tärkajad või noormängijad, on aga mõnes mõttes ula peale jäänud, ent moodustavad seega sihtgrupi, kelle peale Losnikov mõtles. «Hakkasin siis genereerima, et kas võiks eksisteerida mingi lihtsustatud variant, kuidas osapooli omavahel kokku viia. Põrgatasin seda ideed Oliverile, kes pardale hüppas,» meenutab ta.
/nginx/o/2022/07/28/14724469t1h6b59.jpg)
Või õigupoolest olid mehed samal pardal juba varem, kui proovisid arendada teist, sportlastele ja treeneritele mõeldud startup’i, mis muutnuks treeningprotsessi lihtsamini jälgitavaks ja analüüsitavaks. Ent see jooksis mõneti koroona, mõneti spetsiifilise spordimeditsiini ja psühholoogia know-how’ puudumise tõttu omadega ummikusse.
«Kuna too projekt oli meil just lõppenud, siis sai kokku lepitud, et Denis teeb eeltööd ja uurib turgu: kas tegemist on reaalse probleemiga, mida vaja lahendada,» meenutab Orav, kel samuti ette näidata kolm Eesti meistritiitlit.
Huvi oli selge
Nõnda saigi võrkpalluritele üle kogu maailma välja saadetud tuhandeid e-kirju, kus kirjeldati esmalt oma ideed ning seejärel paluti huvilistel jätta oma kontaktandmed. Ja kui palju siis huvi tunti? «Saime üle 500 võrkpalluri meili,» avaldab lõppenud hooaja järel 28-aastaselt profitasemel ketsid varna riputanud Losnikov.
Kui mängijate soovid olid teada, kuulati maad ka klubide seas, ning kui sealgi kõrvad kikki läksid, oli selge: idee tuleb ellu viia.
Võrkpalli kõrvalt tarkvaraarendajana tegutsev 26-aastane Orav tegi koodireaga algust novembris. Mõne aja pärast haaras ta punti ka kaks töökaaslast, Aleksi ja Janari, kellega koos siis põhitöö kõrvalt pusides – hinnanguliselt on see meeste jaoks 0,5 lisakohta – õnnestus valmis tootega 5. juulil viimaks live’i minna.
Kui värbamine käiks highlights’ide põhjal, siis peaks iga kutt Itaalias mängima.
Oliver Orava sõnul ainuüksi hästi kokku lõigatud tipphetkede video kedagi välismaale ei aita.
Mis puudutab Playerbanki keskkonda, siis see on võrdlemisi lihtne, ent lollikindel. Kasutajakonto tegemine, st põhiliste parameetrite, varasema mängijakogemuse ja palgasoovi sisestamine, võtab aega kaks-kolm minutit, misjärel oledki mängijate turul olemas.
Pärast seda on võimalik laadida äppi endast videoklippe ja statistikat, mille põhjal võistkonnad otsuseid langetavad. Kuigi esialgu võib mängijal olla kiusatus riputada endast üles ainult hästi kokku lõigatud tipphetkede klipp, manitsevad Orav ja Losnikov kohe ka täismänge üles laadima. «Kui värbamine käiks highlights’ide põhjal, siis peaks iga kutt Itaalias mängima,» muigab Orav. «Need on rohkem nagu filmitreilerid – huvi tekitamiseks. Kui see on olemas, hakkavad klubid juba mänge tervikuna analüüsima.»
Ei mingit swipe’imist
Õnneks või kahjuks mingit video põhjal paremale-vasakule lükkamist ehk swipe’imist, nagu seda Tinderis kutsutakse, Playerbankis pole. Kõik toimub automaatselt... kunagi... kuid kuna arendustöö võtab aega – to-do list ulatub Orava sõnul aknast välja –, tuleb Losnikovil seni manuaalset kosjasobitajat mängida.
«Neile, kes klubi otsingukriteeriumidele vastavad, saadetakse teavitus, millele mängija siis huvi korral vastab. Kui match loodud, saadamegi kogu info edasi. Seejärel sõltub kõik juba omavahelisest suhtlusest,» selgitab Losnikov – nemad on pelgalt vahendusplatvorm ja lepingukõnelustest osa ei võta.
Vähem kui kuu ajaga on Playerbankil ette näidata ka esimesed «õnnelikud paarid» – päris esimene sai sealjuures kokku enne, kui äpp avalikuks läks –, kuid seadusest tulenevalt ei tohi neid avalikult välja hõigata. Küll poetavad nad mokaotsast, et kasutajaid on neil juba praeguseks sadu ning klubisid 20 riigist.
/nginx/o/2022/07/28/14724471t1h6056.jpg)
Nende arvudega on mehed rahul, kuivõrd esimest aastat võtavad nad nii ehk naa sisseelamisena. «Järgmisel suvel võiks päriselt hoo üles saada,» kostab Losnikov.
Pikemas perspektiivis ei sihi mehed aga ainult võrkpalliturgu – siit sai alustatud, kuna endal olid vastavad sidemed olemas –, vaid tahaksid laieneda näiteks korvpalli ja Ameerika jalgpalli peale. «Eesmärk on kõik tiimispordi alad enda alla saada,» ei karda Losnikov unistust välja öelda.
Mis puutub jalgpalli...
Oota, aga kuhu jääb sellisel juhul spordialade kuningas ehk jalgpall? «See jääks kõige viimaseks, kuna on väga omamoodi turg,» jätkab koondisega 2017. aasta EMil käinud vastuvõtuspetsialist.
«Leppisime kohe alguses omavahel kokku, et meie rakenduse kasutajad pole, jäädes võrkpalli juurde, Robert Täht või Oliver Venno. Nende tasemel käivad kokkulepped teistmoodi: seal ei otsi mitte agent mängijale klubi, vaid võistkonnad anuvad agente, et neile mängijaid saadetaks,» selgitab samuti viis aastat tagasi finaalturniiri hõngu nuusutanud Orav.
«Meie põhikasutajad oleksid noormängijad või siis USAst-Kanadast tulevad kolledžilõpetajad, kuna seal normaalset võrkpalliliigat pole. Tahaksime neile võimalusi ja uusi väljundeid anda,» annab nurgaründaja mõista, et korvpalli järel teisena välja öeldud Ameerika jalgpall polnud niisama juhuslik, vaid turg, mida päriselt sihitakse.
Kuigi jutt «tahame anda teistele võimalusi» kõlab väga toreda ja üllana, on paslik ikkagi küsida, kas tegemist ongi kogukonnale tagasiandmise või pigem ikkagi kasumiprojektiga. «Eks ta ole mõlemat,» lausub Losnikov, «kuid pigem tahaks, olles profispordi praeguseks juba lõpetanud, kommuunile veidi tagasi anda.»
«Noo, viie aasta pärast võiks ju kuskil soojal maal basseini ääres olla,» võtab naerev Orav semult jutulõnga üle, ent jätkab paari sekundi pärast juba tõsisemalt. «Selles suhtes, ega me nüüd ülimalt suurt heategevust tee. Jah, meie nelja jaoks on see ühest küljest hobi – võimalus IT-poolt arendada –, kuid mõnes mõttes ka investeering, mis äkki suudab aasta-kahe pärast ka päriselt töökohta pakkuda.»
Lõpetuseks tõmbab Orav paralleeli meie suurima iduettevõttega. «Tahame alustada sarnaselt nagu Taxify, olla alguses kasutajatele platvorm ja seejärel vaadata, kuhu ja kuidas kasvada. Kes teab, äkki läheb õnneks ja viie aasta pärast tuleb mõni suur agentuur, lööb rahapakiga vastu pead ja võtab platvormi endale,» lõpetab pommitaja, ikka lõbusalt.
Selgitus: Tinder on kosjasobitamise ja LinkedIn omakorda töösobitamise veebikeskkond.
Esimene klient ja kuulsaim klient
Kuigi seadused ei luba Oliver Oraval ja Denis Losnikovil oma äpi kasutajate nimesid, rääkimata siis kokkuviidud paaridest, avalikustada, teevad nad siin ühe erandi.
«Kõige esimene kasutaja olin mina,» viitab Orav koodikirjutaja ameti plusspoolele, kuid lisab, et see ei tähenda, et ta uueks hooajaks mängupaika otsiks. «Sellekohane kokkulepe on mul juba varem olemas.»
Peale tema on Playerbankis veel eestlaste profiile, kuid veel mitte ühtegi sellist, kes ka päriselt leivaisa otsiks. «Erinevad koondislased on teinud, aga seda pelgalt huvi pärast. Samas, seegi on tore,» kostab Orav ning poetab seejärel vihje tõelise maasika kohta. Nimelt on ennast nende äppi registreerinud ka tõeline maailmanimi – üks itaallasest eliittreener.
Oota, aga mis rolli mängib juhendaja mängijate-klubide kosjasobituses? «Ilmselt esindab klubi,» pakub Losnikov. «Treener on ju see, kes meeskonna tegelikult kokku paneb. Igal juhul on see lahe, et ta võttis selle paar minutit ja kasutaja ära tegi.